Kas uus eelarve ja eelarvestrateegia tulevad sellised, et struktuurne eelarvepositsioon paraneb igal aastal vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st. Ehk selline, nagu seadus ette näeb?

Baasseadus meil seda ette näeb ja eks me selle järgi oma lähtepositsiooni peame võtma eelarve koostamisel. Väljakutse, et seda joont jälgida, saab olema ülimalt keeruline. Jämedalt vaadates, kui me nüüd siin viimastel päevadel midagi kiiret positiivset välja ei mõtle, siis me alustame 2024. aasta vaates üle 200- miljonilise miinusega ja see miinus 2027. aastaks jõuab sinna kahe miljardi kanti. See on see lähtekoht, millega me alustame.

Kuidas see siis ära lahendada?

Selleni me peamegi Vihulas jõudma. Mul on täna vara öelda täpselt, milleni me seal jõuame. Aga see ülesanne, millega ma sinna lähen, on ikkagi ülimalt keeruline.

200 miljonit miinust järgmiseks aastaks ja kaks miljardit 2027. aastaks, võrreldes seaduses nõutuga... Kas siin on juba arvestatud kõike mustandisse kirja pandut ehk siis suviseid kärpeid ja eesootavaid maksutõuse?

No lõpuni päris kõik seal sees veel ei ole. Sellepärast ongi raske rääkida konkreetsetest numbritest. Aga jah, seal on sees juba otsustatud maksumuudatused ja kokkuhoiukohad sinnamaani, mis me oleme justkui enam-vähem kokku leppinud, ka nii-öelda suvised kokkuhoiud või täiendavad tulud.

Ka mootorsõidukimaksu arvestus on seal juba sees, ehk võimalikult palju asju on seal. Võib-olla on see tabel neljapäeva hommikuks natukene parem, aga mitte ilmselt liialt. See on lihtsalt see teadmine, mis minul täna [teisipäeva õhtul - toim] on.

Kuulge, see on ju tohutu jama ikkagi!

Kui otse ja ausalt öelda, siis see ongi tohutu jama. Ja see on see jama, milles me oleme 2016. aastast, kui me ütlesime, et headel aegadel võib eelarvet miinusesse lasta. Siis on meil tulnud kriisid, aga siis ka paljud toredused, mida on viimastes valitsustes tehtud. Ja loomulikult on meil kaitsekulud. 2027. aastal paneme me ainuüksi kaitsekuludesse üle 500 miljoni täiendavalt.

Kas te sellega võimalusega arvestate, et tullakse ja öeldakse, et erakorraliste asjaolude tõttu ei saa seaduses toodud 0,5 protsendi eesmärgiga arvestada?

Ma arvan, et eks me peame seal kõiki võimalusi arutama, aga enne, kui me ei ole neid valitsuses arutanud, ei saa neist rääkida.

Aga kas see variant mahub seaduse raamidesse?

Kui meil oli kriisiaeg, siis olid ka Euroopa eelarvereeglid nii-öelda magavas seisundis, võib siis öelda, et neid justkui ei pidanud jälgima. Sellel ajal ei pidanud me kinni pidama ka oma eelarvereeglitest. Nüüd on teadmine, et järgmisest aastast Euroopa eelarvereeglid jõustuvad, järelikult me peame ka oma seadusest kinni pidama.

25. augustil lubasite Vikerraadio eetris, kui Arp Müller teie käest kärpesummade kohta küsis, et summadest räägite pärast 29. augusti. Nüüd on võimalus lubadus täita.

Ma pean tunnistama, et 29. osas mul olid natuke suuremad ootused, et me valitsuses saame kõik kokku leppida. Kõike me pole kokku leppinud. Aga kui ma nüüd numbrites ei eksi, siis nelja aasta peale nii kokkuhoiumeetmed kui ka täiendavat tulumeetmeid puhtalt selle suvetööna, võib rääkida kuskil 340 miljonist.

Teie olete algusest peale rääkinud, et las iga ministeerium toob enda kärpemõtted ja siis vaatame, mõtleme. Et las igaüks ise tunnetab ja muu selline hipivärk. Aga siseminister Lauri Läänemets rääkis, et ühel hetkel mõned nädalad tagasi panite te ikkagi lauale konkreetsed numbrid. Et ühel on vaja nii palju kärpida ja teisel niipalju. Mis hetkel teil see tunne tuli, et tuleb ikkagi konkreetsed numbrid lauale panna?

Hipivärgi võrdlus on muidugi päris tabav. Kui me koalitsiooniläbirääkimised lõpetasime, siis oli tõesti kokkulepe, et me jätsime need numbrid meelde, mis meil seal tahvlil olid, et kui palju meil on vaja eelarvepositsiooni parandada. Ja näha oli, et kõik võtsid seda tõsiselt ja rahandusminister võiski loota, et lähme teeme mõistlikult neid kokkuhoiukohti.

Ja ma ütleks, et ka suvel Maarjamäel oli seis päris positiivne. Oli näha, et tegelikult häid mõtteid, ideid on. Ja tuleb tunnistada, et nüüd sügiseks oli natukene see julgus või tõsidus raugenud. Võib-olla andsidki optimismi erinevad uudised, kus justkui hõisati, et miljard on maast leitud ja polegi vaja nii palju pingutada. Aga reaalne elu on olnud siiski midagi muud.

Ja tõsi, et siis ma valitsuskabinetile esitasin sellise võrdluse või teatud võrdlevatele parameetritele taandatult protsendi, et kui palju keegi on kokku hoidnud oma tegevuskuludest, et oleks just selline aus pilt valitsusliikmetel seina peal. Ja tegin oma ettepaneku, et me võrdseid võrdselt kohtleks, siis võiks äkki nii mõnigi ministeerium leida ka täiendavaid kokkuhoiukohti.

Sest probleem on ju ka see, et kui ühed hoiavad kokku ja teised seda ei tee, siis tekib selline ebavõrdsustunne. Ja sealt ka selline protsendiettepanek tekkis. Oli näha, et oli neid, kes võtsid soojemalt vastu ja neid, kes mitte nii soojalt.

Kui palju te tollel hetkel ministritelt täiendavat kokkuhoidu küsisite?

Me tegelikult selliseks aluseks võtsime seal juba meedias kõlanud 50 miljoni eesmärgi. Selle järgi sai seda siis ette kirjutatud ja nii-öelda võrdselt ära jaotatud.

Ehk tollel hetkel ei olnud isegi seda 50 miljonit suudetud kamba peale leida?

No kui me räägime konkreetselt ainult kokkuhoiumeetmetest. Koos tulumeetmetega oli ta koos küll, aga minu soov oli võrrelda kokkuhoiumeetmeid.

Kas läks paremaks?

Ei julge lõpuni öelda, kui palju ta nüüd paremaks läks. Võin öelda, et mõnevõrra, aga oli ka neid asju, mida me pidime vaatama üle, et kus võib-olla kokkuhoidu nii kiiresti teha ei saanud. Ehk midagi tuli sealt ka maha.

Keskkonnas me räägime rohepesust, kus keegi proovib jätta muljet, et täiega hoiab süsinikuheitelt kokku, aga tegelikult kuskil mujal asi põleb. Kas allasutused ja ministeeriumid teevad eelarvepesu? Ehk näitavad, et meil on tohutu kokkuhoid, aga tegelikult arved kasvavad?

Jah, seda kõike on ette tulnud. Kas teadmatusest või on see teadlikkusest, aga selline väljakutse igal juhul on pidevalt, et aru saada, kuhu riigi raha läheb ja kas see on alati põhjendatud. Eks see sõltub hästi palju ministeeriumi juhist, nii ministrist kui ka kantslerist. Aga ma ise tahaks loota, et see on selline heatahtlik ja kui on eksimus, siis parandame koos.

Rahvusraamatukogu ehituse lõpuleviimiseks läheb vaja 35 lisamiljonit. Te tegite ettepaneku leida see kultuurkapitalist. Uue telemaja ehitamiseks läheb vaja umbes 55 miljonit eurot. Kultuurikomisjoni juht Heljo Pikhof ütles, et selle raha võiks saada kultuurkapitalist. Kas riik on leidnud imeveski?

Riik seda imeveskit leidnud ei ole ja nagu see debatt näidanud on, siis ega kultuurkapital meid kõikidest muredest ei päästa.

Kui ma siia ametisse asusin, oli see minu jaoks üllatus, et rahvusraamatukogu auk jätkuvalt selline on. Ja ma olen oma ametis pidanud õigeks küsida ka nii-öelda rumalaid küsimusi või selliseid küsimusi, mida ei taheta tihti küsida. Ja mingid asjad võib-olla on nüüd lahenemas.

Kasvõi see rahvusraamatukogu näide, et me räägime seal kallinemisest. Oleme täna jõudnud selleni, et üle kümne miljoni me sinna ikkagi ette enam ei näe. Tuleb hakkama saada. Ja võib-olla me suudame siin kümme miljonit isegi ilma kultuurkapitalita lahendada.

Kas rahvusraamatukogu projekti tõmmati siis moel või teisel koomale?

Kümme miljonit läheb ehituse lõpuni. Saigi antud ülesanne, et aitab küll nendest lisatöödest ja katsume nüüd ikkagi hakkama saada sellega, mis minimaalne on. Jõudsime kümneni. Aga sisustusele on jätkuvalt vaja 16 miljonit leida. 

Ja ERR-i maja praegu vist ikkagi ehitama ei hakka?

No eks see paistab, kas seda on kultuurkapitalist võimalik teha või mitte ja kuidas ta mahub üldisesse eelarve tasakaalu raami. Mina näen, et kulka võib üks võimalik koht olla. Seal on ka mõned objektid veel lahtised, mis ei ole lepingus. Ja ma arvan, et see on tugev kaalumise koht eeskätt meie kultuurivaldkonna inimestele, et mis siis nendest olulisem on ja kas ERR on meie jaoks oluline kultuuriobjekt või mitte.

Aga pärandihoidlaid me vist praegu küll ehitama ei hakka?

Ei, ma arvan, et selleks meil täna ressurssi ei ole.

Kust tuli see avaliku sektori palkade külmutamine neljaks aastaks? Koalitsioonilepingus ju seda pole.

No koalitsioonilepingut tehes me rääkisime avaliku sektori palkade külmutamisest. Kas see nüüd on aastaks või neljaks... Jah, peab tunnistama, et päris seda me nii täpselt kokku ei leppinud. Mina näen, et 2026.–2027. aastal on meil need augud veel sügavamad. Ehk minu ettepanek on, et palkade külmutamine oleks pikemaajalisem. Järgmise aasta kohta koalitsiooniläbirääkimiste laua taga oli minu meelest see ühtne arusaam.

Õpetajatest on siin palju juttu olnud. Koalitsioonilepingu järgi on üks erand selles vaates, et õpetajatel on diferentseerimisfond, mis on ajalooliselt olnud 20 protsenti palgafondist.

Ühes valitsuses Keskerakonna juhtimisel tõsteti selle arvelt palka ja vähendati diferentseerimisfondi. Ja nüüd koalitsioon leppis kokku, et see fond tõstetakse tagasi 20 protsendi peale. Ehk et see toob õpetajatele palgafondi kuskil 15 miljonit juurde.

Aga mina näen, et nii-öelda üle välja palgatõusuks meil täna vahendeid ei ole. Ja arvestades, et 2023. aastal läks palgatõusuks 230 miljonit aastas, mis läheb iga aastaga edasi. Et siis on see ka märkimisväärne olnud.

Oli see viga, et õpetajatele, päästjatele selline suur palgatõus tehti?

No tegelikult me tegime selle palgatõusu laiemalt. Ma arvan, et see vale otsus ei olnud. See oli kindlasti riigieelarve jaoks raske. Aga need inimesed on tublid tööinimesed ja on seda palka kindlasti väärt. Küll aga näen, et selliste sammudega igal aastal palgatõusu teha ei ole võimalik. Ja kuna see palgatõus on nii korralik olnud, siis ma arvan, et midagi ei juhtu, kui me 2024. aastal seda ei tee.

Kusjuures me räägime palgafondi külmutamisest. See ei tähenda seda, et seal sees palgad muutuda ei või. Seda on ka numbrid alati näidanud, et kui palgafondi raha juurde ei panda, siis palgad tõusevad küll mõnevõrra aeglasemalt, mõnevõrra läheb riik õhemaks ehk teatud ametikohti vähendatakse.

Ei tasu unustada seda, et tegelikult maksuküüru kaotamine 2025. aastal tõstab kõikide nende inimeste palku, kes saavad seal kuskil 2000 euro ümber, üle 100 euro kuus. Ma arvan, et ka see on oluline panus. Küsimus ongi, et kas sinna veel täiendavat võimendust on vaja panna.

Lauri Läänemets rääkis augusti lõpus, et "kõik need tulupoole rahad, mis koalitsioonilepingus kokku leppisime, hetkel ei ole laekumas. Seal käib jutt sajast või rohkemast miljonist eurost". Teie kindlasti teate, milles mure.

Eks koalitsiooniläbirääkimistel kipub nii olema, et kiirkorras on vaja Excelisse numbreid kirjutada, ja siis, kui teisel pool on nii-öelda suured kulusurved ja kulutamise soov, pakutakse igasuguseid täiendavaid tulusid.

Kas nad paari-kolme nädalaga jõutakse ka läbi arvutada ja kui reaalsed need on... Elu on näidanud, et kokkuvõttes tulevad sellised vead sisse, mis teatud juhtudel ongi sellised, et ikka teeme vigu. Ja on ka neid kohti, kus võib-olla teadlikult on blufitud. See ongi tihti paratamatu osa sellest kiirkorras numbrite Excelisse panekust.

Ja kahjuks kipub olema nii, et see üllatab nii-öelda negatiivses vaates, kui me räägime tuludest või kokkuhoiust ja samuti negatiivses vaates, kui me räägime täiendavatest kuludest.