Vihula veskijärve kaldale kogunevad valitsuse liikmed eelarvet arutama teist sügist järjest. Kui eelmisel aastal oli üks põhiküsimustest laenu võtmine, siis nüüd otsitakse eelkõige kärpekohti, aga ka lisatulu võimalusi.

"Me alustame sellest, et meil on üle 200 miljoni euro järgmisel aastal puudu ja siis 2027. aastaks eelarvereeglite järgi on see puudujääk kaks miljardit," ütles rahandusminister Mart Võrklaev (RE).

Riigiaparaadi kokkutõmbamisest korduvalt rääkinud Eesti 200 nägemuses kärbetest üksi enam ei piisa.

"Solidaarsuskärbe, nagu mina seda nimetan, peab olema tehtud selle jaoks, et näidata Eesti inimestele, kes maksavad makse, näidata Eesti ettevõtjatele, kes on raskes olukorras, et riik võtab oma bürokraatiat kokku. Siin ei piisa nendest väikestest kärbetest. Kas me peame muutma mingit suurt poliitikat, peame võtma mingisuguseid teisi maksupoliitilisi samme. Need on väga rasked arutelud," rääkis välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hinnangul ei olegi võimalik enam kärpida, eriti kui asi puudutab tervishoidu või siseturvalisust. Sellepärast tahavad nad edasi minna pankade kasumite maksustamisega.

"Lõppkokkuvõttes see raha ju on korjatud välja Eesti majandusest, Eesti ettevõtetelt, Eesti inimestelt, suured intressitulud. Tegelikult me võiks selle praegu majandusse tagasi panna ja see on väga mõistlik just majanduse enda seisukoha pealt," rääkis siseminister Lauri Läänemets (SDE).

Läänemets tegi ettepaneku võtta kolme aasta jooksul pankadelt erimaksuga 951 miljonit eurot. Tuleva aasta riigieelarvesse annaks see 470 miljonit eurot.

Üks oluline vaidlusküsimus on riigiteenistujate palgad. Rahandusminister on teinud ettepaneku külmutada neljaks aastaks kogu avaliku sektori palgafond. Siseminister ei ole aga nõus päästjate ja politseinike palkade külmutamisega, samuti tahavad palgalisa õpetajad.

"Me saame sellest aru, et järgmisel aastal palgatõusu on keeruline teha. Aga järgnevatel aastatel ei ole võimalik selle inflatsiooni juures, et palgad ei tõuse," sõnas Läänemets.

Rahandusministri sõnul ei tähenda külmutamine aga tingimata seda, et palgatase jääb samaks.

"Elu on näidanud, et kui raha juurde ei tule, palgad inimestel jätkuvalt tõusevad. Küll aga hakatakse tõhustama ja otsima asutuse sees neid kohti, kus tõmmatagi bürokraatiat maha, kus võib-olla ei ole vaja neid asju teha, mida inimesed teevad. See toob kenasti poliitikute ette, juhtide ette need kohad, kust võiks kokku hoida. Ja ma olen päris kindel, et esimese hooga ei pea minema ei politseinike, päästjate palga kallale ega ka ühegi komando sulgemise kallale," selgitas Võrklaev.