Rahandusminister Mart Võrklaev näib üsna räsitud välja enne Vihula eelarvekõnelusi, sest hoolimata kõikidest kärpeplaanidest on 200 miljonit eurot endiselt õhus. Lauri Läänemets, teie olete endiselt kärpimise vastu?

Sotsiaaldemokraadid on sellele kogu aeg viidanud, et tegelikult ei ole küsimus kokkuhoius. Kokkuhoidu peab tegema, me oleme leidnud võimalusi ka siseministeeriumi haldusalas. Tegevuskuludele raha juurde ei anta, see tähendab, et 16 miljonit eurot tuleb seest leida ja see on väga suur summa kokkuhoiukavasse. Aga et me mingeid riigi jaoks olulisi teenuseid lõpetame, näiteks siseturvalisuse valdkonnas, seda me tõesti ei poolda.

Ja me oleme öelnud, et küsimus on hoopis tulude pooles. Ja see 200 miljonit, ma hindan seda tegelikult veel suuremaks. Sellepärast, et meil on teatud kriitilisi vajadusi, mida riik peaks veel tegema või millest ei saa loobuda. Mõned asjad on läinud kallimaks, aga teenus peab toimima. Ja ma arvan, et arutelu üks osa peab olema tõesti see, et tänases majandusolukorras on mõistlik teha investeeringuid teedesse või panna ehitusse raha. Et hoida majandus majandus töös, hoida töökohad alles. Me ei pea ainult kulupoolele vaatama.

Saate täpsustada, mis on need kriitilised asjad, mis on läinud kallimaks? Kas me räägime näiteks rahvusraamatukogust? Kas me räägime palkadest, mida on osal inimestel vaja ikkagi järele aidata? Millest me räägime?

Kindlasti me räägime palkadest. Mitte järgmisel aastal, aga ülejärgmistel aastatel palkade külmutamine ei ole mõistlik. Aga me räägime ka eestikeelsele haridusele üleminekust. Ka sealt on puudu 27 miljonit eurot. Selliseid väga kriitilisi kuluridasid leiame ühest või teisest valdkonnast veel ja veel.

Kui entusiastlik te olete, et valitsus praeguses majandusolukorras hakkaks mõtlema investeeringutele? Et me ei saa käed rüpes pealt vaadata, kuidas eksport kokku kukub, kuidas ehitussektor kokku kukub.  

See loogika, et meil on madalad ühetaolised maksud, millega me maksustame keskklassi või vaeseid inimesi ja et me samas tahame sellise turvalisuse tasemega riiki, nagu ta meil praegu on, siis praegune majandusmudel ja maksumudel ei toimi. Minu arvates on meil aruteluks kõik teemad avatud. Sealhulgas – ma pole veel sellest koalitsioonis rääkinud, aga ma olen vastavad rahandusministeeriumi arvutused edasi saatnud koalitsioonipartneritele – me hakkame ka pankade solidaarsest maksustamisest rääkima. Nende hiigelkasumite maksustamisest. See on teema, mis pole laualt maas, sest kui eelarves on nii suured puudujäägid, siis see on täiesti õige koht, kuhu sisse vaadata.

Räägime maksudest. Kas automaks, üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu tõstmine kindlasti peavad praeguses olukorras paika jääma?

Riigikogul on otsused tehtud, mis puudutab maksuküüru kaotamist. Ja maksuküüru kaotamine viib tegelikult riigieelarvest väga suured summad välja. Seda tuleb kuidagi katta. Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et me üldist maksukoormat vähendame ühe protsendi võrra, aga hoolimata sellest, et päris paljud maksud tõusevad, on maksuküüru kaotamisel nii suur mõju riigieelarvele, et tegelikult üldine maksukoormus väheneb ühe protsendi võrra.

Ja selles olukorras ei ole võimalik kõigest muust loobuda. Teeme sinna kiiremat alampalgatõusu peale, et väiksema sissetulekuga inimesed saaksid hakkama. Automaksuga paralleelselt on sotsiaaldemokraatidele kindlasti väga oluline see, et rohkem ronge ja busse hakkaks mööda Eestit sõitma. Ehk siis liikuvusreform on meie jaoks automaksu kehtestamisega seotud. Seda me hakkame Vihulas ka läbi rääkima.

Selge on see, et liikuvusreformi ei saa teha mõne kuuga ja automaks peaks hakkama kehtima järgmise aasta suvel. Selleks ajaks sisuliselt ei juhtu ju midagi?

Liikuvusreformiga on võimalik alustada järgmise aasta algusest. Esialgu pigem planeerimise faasis, aga järgmisel aastal on võimalik panna käima rohkem busse. On võimalik alustada piletisüsteemi muutmisega, et terves Eestis oleks ühtne piletisüsteem. On võimalik teha kõiksugu taristuinvesteeringuid või alustada sellega, et 2025. aasta alguses liikuvust tihendada. Aga busse saab alati rohkem sõitma panna. Seda takistust ei ole ja neid võib kasvõi 1. jaanuaril rohkem liikuma panna.

Aga takistuseks on ju see, et juba praegu on ühistranspordis puudu kümneid miljoneid eurosid ja järgmisel aastal see see summa ainult kasvab. Madis Kallas on sellega ju hädas?!

Jah, dotatsioonirahadest tekibki puudujääk, kui sinna juurde ei anta ja kogu elu läheb kallimaks. Seal pole mitte midagi uut. Ja ühistransport ei olegi mingisugune tasuta asi. Sinna ühiskond peabki peale maksma. Aga ei ole võimalik teha automaksu, mis idee järgi peaks panema inimesi rohkem ühistransporti kasutama, kui busse ei liigu. Millega see inimene sõitma siis hakkab?

Ehk ühistransport on kogu ühiskonna solidaarsusprojekt, et ka need, kellel autot ei ole, neil oleks võimalik liikuda. Ühistranspordiga liiguvad eakad inimesed. See on väga oluline, et nemad saaksid liikuda. Ühistranspordiga sõidavad väga paljud lapsed. Hea ühistranspordiühendus on oluline, et inimesed pääseksid tööle, et nad ei peaks maapiirkonnast ära tulema.

Ehk kokkuvõttes on teie seisukoht, et kuna meil majandus langeb endiselt ja mingeid tõusumomente pole näha, siis peaks eelarvekärped lükkama veidi edasi? Et lihtsalt tulebki laenu võtta praegusel keerulisel ajal?

Ma ei tea, kas see on laenuvõtmine. See on ka maksusüsteem. Kui me tahame näiteks Eestis teedesse investeerida, siis pankade solidaarne maksustamine võiks 2025. aastal tuua 400 miljonit eurot, kui Leedu maksuskeemi vaadata. 400 miljonit eurot riigieelarvesse – sellega saab väga palju investeeringuid teha ja majandust töös hoida. Ei pea ilmtingimata laenu võtma.

Aga selge on see, et selle riigieelarve probleem ei ole mitte kärped. Lihtsalt need summad, mis on puudu, on liiga suured selleks, et seda saaks kuskilt kokku hoida. Probleem on tulude poole peal ja probleem on üldse struktuurne.

Eestis on rahandusministeeriumi andmetel tööjõumaksud väiksemad kui mujal Euroopas. Eesti panustab sotsiaalsüsteemi vähem, Eesti ei maksusta rikkust. Need on kohad, kus tegelikult oleme jõudnud möödapääsmatusse olukorda, kus muutused peavad hakkama tulema. Vahet ei ole, mis on sinu maailmavaade, ei ole võimalik sellist heaoluriiki üleval pidada selliste suurte kaitsekulude, selliste sotsiaalse turvalisuse kuludega, kui sa raha ei võta nende käest, kellel seda on.

Ehk see tähendab seda, et tuleb veel lisaks kokkulepitud maksutõusudele teha veel mingeid maksutõuse? Kallis maksuküüru kaotamine ära jätta, seda Reformierakond ei luba ju!

Mina kirjeldasin suurt pilti. Meil on valitsuses päris mitu parempoolset erakonda. Maksuküüru ärajätmine avas tee normaalse astmelise tulumaksu kehtestamiseks Eestis. Ma ütlesin juba enne valimisi, et ükstapuha, kes saab võimule, maksumuudatused tulevad, sest riigieelarvest on nii palju raha puudu. Võin öelda, et hiljemalt pärast järgmisi valimisi on ükstapuha, kes saab valitsusse, astmeline tulumaks tuleb.

Millised need protsendid võiksid siis olla? Kui palju üle 3000 või üle 4000 euro teenivad inimesed rohkem maksaks?

Ma ei oska seda protsenti praegu öelda, see on lõpuks kokkuleppe küsimus. Aga ma arvan, et et kõige rikkamad inimesed võiksid vabalt Eestis oluliselt rohkem panustada, et eakad oleks hoolitsetud, et lastel oleks parem haridus ja riigi turvalisus oleks tagatud. Neilt ei võta see kuidagimoodi tükki küljest ära. 100 eurot kuus rohkem maksu makstes nende heaolu halvemaks ei lähe. Aga efekt teises otsas oleks väga suur.

Kui palju idavedude skandaal varjutab eelarvekõnelusi? Kas Kaja Kallase positsioon on ebalev ja sel on mõju kahele päevale Vihulas?

Me pole neid kõnelusi veel ju alustanud. Üldiselt me eelarve tegemist ja seda skandaali omavahel kuidagi ei seo. Asjad on ikka nii, et laua taga on kaks parempoolset erakonda ja sotsiaaldemokraadid vasakpoolse erakonnana. Ütleme nii, et käib maailmavaateline debatt ja otsitakse ühisosa.