Kirsipuu sõnul on neljapäeval Vihulas algavad läbirääkimised viimase kuu aja töö kulminatsioon. Milliseks tuleva aasta eelarve kujuneb, peaks Kirsipuu sõnul olema enam-vähem selge reede lõunaks.

Võtmekoht on aruteludes kokku leppida eelarvepositsiooni eesmärk järgmiseks neljaks aastaks ehk millise sammuga Eesti eelarvetasakaalu suunas liigub. "Sellest tuleneb teadmine, kui palju on raha puudu ja sellest tulenevalt hakkab meetmete arutelu, kuidas seda eelarve keerukat olukorda lahendada, kuidas eelarveauku katta ja siis räägime nendest kokkuhoiumeetmetest, võib-olla eelarverevisjonist," ütles Kirsipuu.

"Kindlasti on teemaks ka võimalikud kulusurved, et me oleme kokkuhoiukesksed selles eelarve protsessis, ei tähenda seda, et kuskil ei ole leevendamist vajavaid murekohti ja valdavalt see arutelu nende ümber tiirlebki," rääkis Kirsipuu.

Riigieelarve seadusest tulenevalt peab Eesti vähendama struktuurset puudujääki 0,5 protsendi võrra SKP-st ehk tuleval aastal umbes 200 miljoni euro võrra. Kirsipuu märkis, et selle rikkumise eest karistust pole ette nähtud, kuid küsimus on, mis tagajärgi saab sellel olla. "Aga kuna sellist olukorda ei ole olnud ja ei tundu loogiline minna seadust rikkuma olukorras, kus seadust on võimalik ka muuta teoreetiliselt, siis ma ei näe, et see oleks realistlik stsenaarium," ütles ta.

Reede õhtuks peaks Kirsipuu sõnul valmima eelarve trajektoori kokkulepe ehk meetmete nimekiri, mis prognoosiga võrreldes meid selle trajektoorini viib. "Ehk põhimõtteliselt on tegemist sellise töötabeliga, mis siis kõik need otsused, plussid-miinused, mis prognoosiga võrreldes lisanduvad meid eelarvetasakaalu eesmärgi suunas liiguvad, mille põhjal alles hakkab selle seaduse ja seletuskirja koostamine," ütles ta.

Eelnõu tuleb üle anda septembri viimasel nädalal. Küsimusele, mis on viimane hetk, mil rahandusministeeriumile saab veel eelarveks poliitilist sisendit anda, vastas Kirsipuu, et Vihula kokkulepete kuupäev ongi seetõttu paika pandud, et jõuaks dokumendid korrektselt ette valmistada.

Ka fikseeritud kuludele tuleb otsa vaadata

Suur osa riigieelarvest alates sotsiaalkuludest lõpetades riigikaitsekuludega on paljuski seaduste alusel paika määratud, mis jätab läbirääkimiste ruumi väikeseks. Kirsipuu sõnul on miinuse vähendamiseks kaks või kolm võimalust.

"Üks on muuta eelarve trajektoori, teine on suurendada tulusid ja kolmas on vähendada kulusid. Tegelikult me teame, et nii tulude suurendamise kui ka kulude vähendamisega tegeletakse. Räägime siin uutest maksumuudatustest, mootorsõidukimaks on teadupärast torus, mis eelarvepositsiooni parandab. Me räägime ministeeriumide kokkuhoiukohtadest, mis on kulusid vähendav. Ja pikemas perspektiivis räägime ka eelarverevisjonist ja nullbaasisest eelarvest, mis vaatab sisse ka fikseeritud püsikuludesse," ütles Kirsipuu.

Kirsipuu sõnul ei tähenda see, et mingi kulu tuleneb seadusest, et sellele ei võiks otsa vaadata ning küsida, kas kulu täidab ka seda eesmärki, milleks ta loodud on või kas on võimalik seda eesmärki kuidagi tõhusamalt saavutada.

Palju on kritiseeritud tegevuspõhist riigieelarvet. Küsimusele, kas ministrid lähtuvad eelarvekõnelustel tegevuspõhise eelarve loogikast või käib arutelu mööda raamatupidamise ridasid, vastas Kirsipuu, et lõpuks on see segu mõlemast.

"Kui me oleme varasematel aastatel kogunud näiteks lisataotlusi ministeeriumidelt, et kus on nii puudujäägid, siis loomulikult peavad need taotlused olema seotud eesmärkidega, tulemustega ja konkreetsete tegevustega. Aga see sisu loomulikult on kas siis personalikulu või kaater või midagi kolmandat. Siit tulebki välja, et nad ei ole üksteisele vastanduvad eesmärgid. Tegelikult on mõlemad väga olulised. On oluline rääkida eesmärkidest, tulemustest, mõjust, aga teistpidi, see sisu on alati nii-öelda raamatupidamiseks, et me saavutame ressursi ja ümber jaotamisega seda efekti," ütles Kirsipuu.

Kevadel koalitsioonikõneluste eel ütles Kirsipuu kärpekohtade kõrval, et pelgalt kärbetega eelarvetasakaaluni ei jõua. Pikas perspektiivis tuleks Kirsipuu sõnul tegeleda mõlema poolega.

"Pikas perspektiivis see tunnetus on sarnane, mis kevadel, ehk me peame tegelema riigis tõhususe ja mõjususe teemadega, ehk siis eelarverevisjon, nullbaasiline eelarve. Vaatama kas, kas mingeid eesmärke on võimalik saavutada väiksema rahakuluga. Seda tuleb nagunii teha. Mida rohkem sinna sisse minna süvitsi ja analüütiliselt, seda paremad on need tulemused. Aga teiselt poolt isegi, kui me räägime sellisest Euroopa tasemel miinimumist, kolm protsenti SKP-st defitsiiti, siis see ei ole ka pikaajaliselt jätkusuutlik trajektoor. See toob meile kaasa kuhjuva intressikulu ja mingi hetk see intressikulu hakkab tekitama meile üha süvenevat puudujääki, see muutub selliseks nii-öelda võlaspiraaliks, mida tegelikult tuleks vältida," rääkis Kirsipuu.

"Pikas perspektiivis, arvestades seda, et meie maksukoormus on väga madal – Euroopa keskmisega võrreldes seal väga taga otsas ja langevas trendis – siis see ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik fiskaalpoliitiline trajektoor. Sellega tuleks tulevikus tegeleda nagunii," sõnas Kirsipuu.

Kirsipuu sõnul ei ole ta varem nii keerulises positsioonis eelarveläbirääkimisi näinud. "See viimaste aastate kasvav kulusurve või pinge eelarves, mis järjest ajas suureneb, kui me ette vaatame, siis sellises mahus kääre eesmärkide ja prognoosi vahel ei mäleta, et oleks olnud. Selles mõttes see olukord on tõesti võib-olla tavapäratu. Eks põhjus ongi ka see, et need eelarvereeglid on järgmisel aastal taastumas, see toob sellise reaalsuskontrolli. Tegelikult reeglite kohaselt meie eelarve olema oluliselt teises kohas, kui ta täna perspektiivis paistab," rääkis ta.