Maad on võtnud üks idee. SDE esimees Lauri Läänemets nägi pankade kasumeid ja räägib, et lisaks olemasolevale tulumaksule peaks neilt rohkem raha ära võtma. Idee õigustamiseks on seni kõlanud lühinägelikud seisukohad, millest ka pikemalt kirjutan.

Olgu sissejuhatuseks öeldud, et mingit valitsuskomisjoni, kus hakatakse otsustama, kelle kasum on õiglane ja kelle oma mitte, Eesti 200 ei poolda. Asi on põhimõttes. Eesti on õigusriik, kus koheldakse kõiki ühetaoliselt ja võrdsete reeglite alusel. Isegi siis, kui neid tabab ootamatu õnn. Selle põhimõtte vastu käib see, kui noppida välja mõni ettevõtte, millele siis maksudega lajatada..

Aga kuna soovitakse debatti, siis palun väga, debateerime küsimuse üle: kas pankade "ülikasumit" peaks erakorraliselt maksustama?

Erakorraline pangamaks toob Eestile hoopis kahju

Esiteks on oluline analüüsida, kas ettepanek pankasid erakorraliselt maksustada toob loodetud kasu? Väidan, et ei too – hoopis vastupidi, see lööb Eesti majandusse mõra.

1. Kas maksustame kõiki või ainult välismaalasi?

Kõigepealt on vaja aru saada, et millest üldse jutt käib. Meedias on kõlanud väide, et maksustama peaks 1,1 miljardi eurost pankade "ülikasumit" ehk arvatavasti kõikide Eestis tegutsevate pankade 2023. aasta eeldatavat tulu. Ometi kõlab sama soojaga väide, et kasum viiakse Eestist välja. Kas jutt on seega välismaa ettevõtetest nagu näiteks Rootsi pankadest?

Selgust lisab Läänemetsa Äripäeva raadiole antud intervjuu, milles ta lausub, et Eesti pangad on head ja investeerivad tulu siia tagasi. Niisiis peaksid maksma just need välismaised. Seega pole jutt ülikasumitest. Arutelu on protektsionismi keeles ehk sihikule on võetud konkreetselt Eestis tegutsevad välismaised ettevõtted.

2. Stabiilne ettevõtluskeskkond saab rikutud

Olgugi, et jutt on mõnest konkreetsest pangast nagu Swedbank, SEB, Luminor jne, siis signaal, et välismaa firmad pole Eestisse teretulnud, alarmeerib ettevõtjaid laiemalt kui pelgalt pangandussektoris.

Kuidas edaspidi välismaal selgitada, et Eestisse on hea investeerida? Maavarasid ega tööjõudu meil neile lademetes pakkuda ei ole. Seni on Eestisse investeerimisel olnud tugev argument stabiilne ettevõtluskeskkond ja fakt, et kõik käib nii nagu seadustes on kirjas.

Aga, oh seda õnnetust, kui firma juhtub olema "strateegilisest sektorist" ja teenima "ülikasumit", rohkem põhjuseid polegi vaja, et maks kruvida kangemaks, kui varem sai kokku lepitud.

Majandusminister Tiit Riisalo võib ju mööda maailma käia ja ettevõtjaid moosida, et Eestisse on hea investeerida, aga keegi seda juttu enam ei usu. Välismaa panku diskrimineeriva maksuga oleks loodud pretsedent, et Eestis ei otsusta mitte seadus, vaid hoopis poliitikud, milline tulu on õiglane ja milline mitte. See on aga ettevõtjale kallis risk. Sestap jäävad Eestisse investeeringud tegemata.

3. Kiire rahasüst läheb Eestile kalliks

Välisfirmade hirmutamine viib Eesti majanduse sügavasse puudujääki. Mullu tõi EAS Eestisse 351 miljonit eurot välisinvesteeringuid. See on tunduvalt suurem summa, kui 100-200 miljonit eurot, mida pangamaksust loodetakse koguda. Kusjuures ühekordse tuluna.

Rehkendust ei saa aga teha ühe aasta põhjal. Välisinvestorid oleksid Eestist peletatud mitmeteks aastateks, mis tähendab majandusele miljardites eurodes saamata jäävat tulu. Kas oleme nõus ühekordse rahasüsti eest kümme korda rohkem maksma? Mina küll ei ole. Potentsiaalsete investeeringutega koos kaoksid ka tuhanded töökohad, tootmine, lisandväärtus Eesti majandusse ja riigikassa tulu.

4. Eesti pankade maksustamine lõhub konkurentsi

Kas käib ka Eesti pankade nagu COOP või LHV kohta? Nende raha jääb ju siia. Oletame siiski, et silmas peetakse ka erakorralist maksu Eesti pankadele.

Esiteks on see eelis siin tegutsevatele välismaistele konkurentidele, sest suur osa meie pankade sissetulekust tuleb Eesti turult. Välismaa konkurendid koguvad aga polstrit üle Läänemere.

Teiseks tähendaks see Eesti pankade väärtuse langemist, sest ootamatu maksustamine mõjutaks ka aktsionäride käitumist. Kolmandaks on meie pankadel keerulisem välismaale jõuda.

Ühekordse pangamaksu pooldajad on näiteks toonud USA ja Saksamaa, et nemad kaitsevad oma majandust. Aga andestust, mingit erakorralist pangamaksu neis riikides ei ole. Kui me aga oma pangad siin tühjaks riisume, pole neil enam jaksu välismaal puutumata kukruga pankadega võistelda.

Maksudel olgu põhimõtted

Seadused peavad olema ausad, õiglased, selged ja kõigile arusaadavad. Nõnda ka maksud. Pelgalt avastusest, et kuskil on ühtäkki liiga palju raha ja teisalt jälle ebavõrdsust, ei piisa.

1. Millist kriisi me ühekordse maksuga lahendame?

Küll on kõlav see väide, et Eestis on kriis ja pangad saavad sellest aru: kuna neil läheb hästi, tuleks neilt raha ära võtta.

Loogiline oleks küsida, et millisest kriisist on täpsemalt juttu? Näiteks on toodud, et viimasel ajal on kasvanud poevarguste arv. Loodetavasti ei ole loogiline järeldus poevarastele sada miljonit eurot laiali jagada. Ometi ei järgne ettepanekule kelleltki raha ära võtta midagi arukamat, mille ühekordne rahasüst saaks lahendada. Just nimelt ühekordne, mis tähendab, et mõte automaksu pangakümnisega asendada ei tööta.

Kui räägime inimeste toimetulekust, palgast ja töökohast, siis kuidas aitab erakorraline pangamaks? Kas kasutame seda raha, et üheks aastaks üle Eesti reisisaatjad tööle panna? Maksame kõik toetusteks välja?

Ja kui oleme aastaga pankade raha ümber jaganud, siis mis saab edasi? Kelle "ülikasumit" me kahe aasta pärast jagame? Mõistlikum on mitte torkida ja säilitada stabiilne ettevõtluskeskkond. Nii jõuavad Eestisse investeeringud, mis loovad suuremat väärtust ja kõrgema palgaga töökohti.

2. Mis siis, kui pankadel on kriis?

Kriisijutuga on ka teine mure. Kui finantssektoril peaks asi hapuks minema, nagu 2008. aastal, kuid me võtame neilt polstri ära, saavad pangad samuti öelda: "Kriis!". Kas Eesti maksumaksjad oleksid nõus päästma Rootsi panku, kui neil on häda käes? Vist peaksid, sest kui heal ajal võtame raha ära, peaks kehval ajal toeks olema.

Kusjuures, Eestil ja muul läänemaailmal läheb võrreldes 2008. aasta majanduskriisiga praegu üpris hästi. Pangad püsivad, majandus toimib, turul on endiselt lihtne ligipääs laenurahale. Loodame, et nii ka jääb.

3. Kasum kukkus taevast sülle.

Väidetakse, et pankade kasumid pole tubli töö tulemus, vaid Euroopa Keskpank tõstis euribori ja õnn sadas sülle. Eks see ole ka baasintressi tõstmise idee: inflatsiooni ohjeldamiseks on vaja turul vaba raha hulka vähendada, et nõudlus tarbijate seas väheneks. Näiteks ostetakse vähem kortereid ja seega ei paisuks ka nende hind nagu pärmil. Kilplaslik oleks seda raha nüüd ringlusesse tagasi saata.

Aga kas pankadele on see tulu päris põhjendamatult ilmunud? Mäletan, kui mõne aasta eest kõlas veel mantra, et ainult loll kulutab oma raha ja tark võtab laenu. Pank sai vastu pükse, sest inflatsioon sõi laenu väärtuse ära. Aga vat, pangad ikka andsid laenu ja majandus õitses.

4. Pank hoiab majanduse töös.

On ju lihtne rääkida, et Swedbanki esimese kuue kuu kasum oli tänavu 214 miljonit eurot. Jääb aga märkimata, et samal perioodil andis Swedbank uusi laene eraisikutele 521 miljonit eurot ja ettevõtetele 800 miljonit eurot. Ehk et nad on andnud majandusse laenanud kuus korda rohkem raha, kui saavad kasumit.

Ligipääs laenurahale on peamine viis pikaajalisi tegemisi rahastada. Enamasti võtavad laenu need, kel muidu võimalust oma elu või äri parandada ei oleks. Ehk et ligipääs rahale võimaldab ebavõrdsust tasandada. Ei ole vaja, et pangad hakkaksid riigi kehtestatud lisakoormust laenudesse kuidagi sisse arvutama ja laenukruvisid kinni keerama.

5. Mis on maksustamise põhimõte?

Oluliseks näiteks on toodud Eesti Panga analüüsi, et 40 protsenti inflatsioonist on tulnud kasumitest. Kui algallikat põhjalikumalt lugeda, siis on seal välja toodud veel sektoreid peale pankade. Kaubandus, kinnisvara, energeetika jne. Niisiis, miks me räägime ainult pankadest?

Kuigi ma olen kõikide ettevõtete erakorralise maksustamise vastu, siis saab erakorralise pangamaksu soovitajaile ette heita põhimõttetust. Süllesadanud kasumite maksustamisel on jutt vaid ühest väljavalitud sektorist, mõnest konkreetsest ettevõttest. Aga kõikidel ülaltoodud põhjustel ei peaks ka laiema ringi seast ohvreid otsima hakkama.

Kokkuvõtteks

Idee teha erakorraline pangamaks on lahmiv. Ei too see loodetud tulu, vaid peletab edasised investeeringud Eesti majandusse. Ei lahenda see ebavõrdsust ega arvesta finantssektori rolliga majanduses. Tähtis on hoida põhimõtet, et Eestis on kõik seaduse ees võrdsed, mitte et tuleb päev ja tahtmine ning kes ei meeldi, hakaku maksma.