Põhiseaduskomisjoni juhi Hendrik Terrase (Eesti 200) sõnul toimus põhiseaduskomisjonis arutelu ja komisjon otsustas uurimiskomisjoni moodustamist mitte toetada.

Koalitsiooni esindajad hääletasid uurimiskomisjoni moodustamise eelnõu tagasi lükkamise poolt ja opositsiooni esindajad selle vastu, märkis Terras.

"Põhiseaduskomisjoni seisukoht oli see, et kuna peaminister on andnud vastused riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ja riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis, lisaks ka riigikogu suures saalis. Kuna ka kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson on käinud 5. septembril kohal riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjonis, andud seal oma selgitused ja vastanud küsimustele, siis seda kõike arvesse võttes ei leidnud põhiseaduskomisjon, et sellise uurimiskomisjoni moodustamine oleks hetkel vajalik," rääkis Terras.

Terrase sõnul on antud hetkel tegemist poliitilise uurimiskomisjoni loomise plaaniga ja peaminister on juba andnud ammendavad vastused.

"Mul ei ole küsimärke õhus selle osas, kas seal on tehtud midagi ebaseaduslikku. See on moraali küsimus. Moraalselt ma arvan, et selles küsimuses on kõik vastused saadud," ütles Terras.

Põhiseaduskomisjon valmistas ette eelnõu esimese lugemise, kuid andis saalile soovituse eelnõu tagasi lükata.

"See on nüüd riigikogu juhatuse otsus, aga see läheb järgmisel nädalal suurde saali," ütles Terras.

Põhiseaduskomisjoni liige Isamaa fraktsioonist Helir-Valdor Seeder ütles, et viimastel nädalatel, kui peaministri abikaasa äride teema on käsitlemist leidnud, on küsimusi vaid juurde tekkinud, samas kui parlamendis on vastuste otsimine erinevate komisjonide vahel killustatud. "Uurimiskomisjoni loomine võimaldaks vastuse anda kõigile küsimustele korraga. See vastaks ka peaministri huvidele ning oleks parlamendi töö seisukohalt kõige efektiivsem," märkis ta.

Keskerakonna fraktsioon soovib moodustada kõigi riigikogu fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni, mis selgitaks välja peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolud ning teeks järeldused ja ettepanekud õigusaktide muutmiseks, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Eelnõu kohaselt peaks uurimiskomisjon esitama oma lõpparuande nii riigikogule kui ka avalikkusele hiljemalt 15. detsembriks.