Praegu kehtib rahustitele ja uinutitele koguse piirang ehk ühe retseptiga saab näiteks kuni 60 tabletti diasepaami või uinumise soodustamiseks kasutatavat Zolpideemi. Sotsiaalministeeriumi määruse eelnõu järgi saaks edaspidi välja kirjutada maksimaalselt 30 tabletti 30 päevaks. Ravi tuleks alustada väikseima toimeaine sisaldusega Eestis turustatavast ravimipreparaadist.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Mari Amos ütles ERR-ile, et teatud juhtudel küll jäetaks võimalus kirjutada välja veidi pikemaks ajaks või mõningal määral suuremas koguses, aga see eeldaks siis juba arstidelt põhjalikumat kaalumist ja võimalusel ka teiste kolleegidega konsulteerimist.

Samuti ei saaks uinuteid ja rahusteid edaspidi paberretsepti alusel.

Muudatuste eesmärk on Amose sõnul vähendada uinutite ja rahustite ning nendele sarnaste ainete väär- või liigtarvitamist.

Ka ravimiamet ja Eesti Psühhiaatrite Selts on varasemalt viidanud, et Eestis on päris palju inimesi, kes uinuteid ja rahusteid kasutavad pikaajaliselt, kuigi need on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Eesti Arstide liidu juhatuse liikme  Andres Lehtmetsa sõnul on nende ravimite kasutamine tõusutrendis.

Erinev on aga osapoolte nägemus, kuidas liigtarvitamise probleemi lahendada.

Nii ravimiamet kui ka psühhiaatrite selts toetavad eelnõus välja toodud piirangute kehtestamist.

Psühhiaatrite seltsi juhatuse liige Peeter Jaanson, märkis, et regulatsioon, mis ei võimaldaks enam kontrollimatult rahusteid ja uinuteid välja kirjutada on vajalik, et vältida olukordi, kus kirjutatakse välja kuni 200 retsepti aastas. "Inimeste puhul, kellele niimoodi välja kirjutatakse, on kahtlus, et ravimid leiavad väärkasutust. Ehk siis üks inimene, kui ta võtaks ära nii palju ravimeid, siis ta lihtsalt ei elaks seda üle."

Arstide liit retseptide väljakirjutamisele seatavaid täiendavaid piiranguid aga ei toeta, sest need üksinda probleeme ravimitega ei lahenda, ütles Andres Lehtmets.

"Põhiline on ikkagi selles valdkonnas koolitus, arstide harimine, muudest ravivõimaluste teavitamine ja teatud määral kindlasti ka järelvalve," rääkis Lehtmets. "Täiesti eraldi grupp on näiteks vanemaealised patsiendid, kelle puhul näeksime, et arstid oleksid teadlikumad sellest, et need on nagu mitte esimese valiku ravimid. Eraldi lähenemist vajaks ka grupp, kellel on juba välja kujunenud ravimisõltuvus."

Lisaks teeb piirangute seadmisel arstide liitu ettevaatlikuks see, et piirangute tõttu võib hoogu juurde saada uinutite ja rahustite must turg:

"Kui nüüd vaadata teiste riikide praktikat siis need piirangud võivad eri riikides olla erinevad. Euroopa Liidus , arvestades kui lihtne on reisida ja ka ravimeid üle piiri tuua siis võib see kaasa tuua ka sellist ülepiirilist kaubandust, mis kindlasti ei ole soovitav," ütles Lehtmets.

Sellega, et probleemi ei lahenda ainult piirangutega, nõustub ka Amos.

Amose sõnul tegelevad erinevad ametiasutused nii ennetus- kui koolitustegevustega ja  järelvalve tõhustamisega: