Tiina-Maria Araja sõidab juba kümmekond aastat iga nädal Tallinna ja Riia vahet ning tõdeb, et nende aastate jooksul on veokite hulk trassil pidevalt kasvanud, kuigi teed pole samas tempos laiendatud. Veokid aga liiguvad reeglina üldisest liiklusvoost aeglasemalt, mis tõmbab maha kogu trassi kiirust, nii et algavad ohtlikud möödasõidud.

Sel kolmapäeval, kui Pärnumaal Saugas oli toimunud kahe reka laupkokkupõrge ja Araja taas teel oli, hakkas ta sportlikust huvist kokku lugema, kui palju veokeid kolonnis sõidab.

"Mulle hakkas tunduma, et selline kuus veokit oli juba normaalne ja ma lugesin selle nädala kolmapäeval kaks korda kokku 11 veokit üksteise järel ilma sõiduautota seal vahel. Mis tähendab, et seal maanteel sõidab ikka sadu veokeid päevas, ja mõlemat pidi. See maantee on selgelt liiga väike selle liikluse jaoks. See on liiga kitsas rahvusvahelise liikluse jaoks," rääkis Araja.

Kuigi Pärnu maanteed läbivad rahvusvahelised veosed, on see Ääsmäest Saugani ehk 100 kilomeetri ulatuses endiselt vaid 1+1 maantee. Seetõttu üritavad teelolijad üksteisest enne seda mööda saada või teevad möödasõite 1+1 maanteel, põhjustades pidevalt liiklusohtlikke olukordi.

Kõige sagedasem liiklusohtlik olukord ongi see, kui veokid hakkavad ühest teisest mööda sõitma. Need ei ole nii palju teisest kiiremad, see on üsna kõhe situatsioon nende taga sõites. Ma ei ole kunagi näinud politseid reguleerimas veoautode liiklust. Ei võeta maha neid kolonne," lausus Araja.

Politsei väidab, et kui neile väljakutse tuleb ja olukord tundub ohtlik, siis nad ikkagi lähevad liiklust reguleerima.

"Eks see ole kõige suurema liiklustihedusega maantee. Veoautosid seal liigub, aga öelda, et see murettekitav on, seda küll ei saa. Kui me näeme kolonne tekkimas, siis me peatame sõiduki, selgitame, mis põhjusel ta aeglaselt sõidab. Võib-olla ei ole see üldse tingitud juhist. Võib-olla on see tal tingitud sõidukist, on kiiruspiirik peal seatud madalamale kiirusele," lausus Põhja prefektuuri liiklusgrupi juht Toomas Koronev.

Politsei leiab, et hoopis tee omanik ehk transpordiamet peaks olukorra lahendama. Näiteks keelama veokite liikluse ülekoormatud põhimaanteel, suunates need kõrvalteedele, nagu on tehtud eriveostega, või piirates nende liiklust kellaajaliselt.

"Alternatiivseid trasse meie põhimaanteeühenduseks Euroopa suunal täna pakkuda ei ole. See on ju selge, et täna kogu transiitliiklus, mis liigub põhja-lõuna suunal, liigub Via Balticat pidi. Ei ole mõtet suunata raskeliiklust kuskile kohaliku omavalitsuse või kõrvalteedele," lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

"Aastaid ja aastaid tagasi on proovitud ka rekaliiklust juhtida kellaajaliselt, ma mäletan sellist aega, aga ka see ei ole võrdse kohtlemise tingimustes mõistlik ja lubatud. Nii et täna me oleme sunnitud olukorraga leppima, et kõigil liiklejatel on õigus liigelda meie teedel," lisas ta.

Eesti on Euroopa tasandil kokku leppinud, et põhimaanteed ehitatakse kaasaegsetel nõuetel välja 2030. aastaks. Sauk ütleb, et praeguseks on see võimalik veel vaid teoreetiliselt, sest raha lubaduse katteks piisavas tempos ei tule. Lähiaastatel saab euroraha 40 kilomeetri väljaehitamiseks, järgmised taotlusvoorud eeldavad aga riigilt 50-protsendist omaosalust.

"Meil on põhimõtteliselt valitsuse poliitikutega kokkulepped, et kui me saame Euroopa toetuse, siis ka täiendava 50 protsendi omaosalusega riik tuleb toetama," ütles Sauk.