"Kõrghariduse rahastamise kasvuks lubatud 15 protsenti, mis sai selgelt riigi eelarvestrateegiasse (RES) sisse kirjutatud ja arvestatud ning mis oli eelduseks, et rektorid olid lõpuks nõus halduslepingud alla kirjutama, oli väga selge ja absoluutselt vajalik esimene samm, et tuua kõrgharidus totaalsest kriisist veidigi vee peale. See arvestus oli muide enne meeletut inflatsioonirallit, mistõttu on veelgi olulisem, et see säilib ja ka mina olin teadmise juures, et see on üks nendest lubadustest, mis on printsipiaalne ja mida ei minda ümber vaatama," kirjutas teadlase taustaga Kadastik sotsiaalmeedias.

"Seda šokeeritum olin, kui kuulsin, et Vihulas oli reaalselt laual kõrghariduse lisaraha vähendamine 15 protsendilt kümnele ning veelgi hullem ülisuure ühiskondliku kokkuleppena sõlmitud teadusleppe ühe protsendi avamine ja langetamine 0.9 protsendi peale," märkis Kadastik.

"Ma olen tõesti šokeeritud, et sellised valikud lauale pandi ja tõsimeeli arutati," lisas ta.

Kadastik rõhutas, et kogu teadusleppe mõte oli see, et kogu ühiskond tunnistaks selle vajalikkust ja igat eelarvet koostades lõppeksid vaidlused, kas teadusesse on vaja raha või mitte.

"Selle saavutamiseks korraldasin ma isegi teadusmatused, kui EKREIKE seda lepet esmalt ellu ei viinud. Seega pean selgelt väljendama, et ei see teema ei ole ok arutelukoht, kui me tahame tulevikus olla tark ja innovaatiline riik ning igal juhul ei kaalu ükski eelarve tasakaalu jutt üle neid alusväärtuseid. Kui tõesti peaks selline lollus jõudma riigieelarvesse, siis ei ole põhimõtteliselt võimalik selle poolt hääletada," kirjutas Kadastik.