Enam ei piisa tasemel ülikoolihariduseks sellest, kui õppejõud ja teadlased aastatega kogutud teadmisi ja sellest settinud tarkust vahendavad. Meil on tarvis mõjutada tulevikku ka nii, et selles leiduks palju hea ettevalmistuse ja motivatsiooniga tulevasi tudengeid.

Tallinna Tehnikaülikool on hea hariduse tempel olnud juba 105 aastat, meie sünnidaatum on 17. september 1918. Aga mitte kunagi varem pole esile kerkinud mure, et tulevasi tudengeid on liiga vähe.

Nüüd on see hetk käes ja esmapilgul ehk kummaliselgi põhjusel – Eestis pole piisavalt palju matemaatikat heal tasemel valdavaid noori. Või teisiti öeldes: suur osa Eesti gümnasistidest valib kitsa matemaatika, lõigates sellega eos ära võimaluse asuda õppima paljusid erialasid, eriti just neid, millest sõltub säästlikum, seega ka puhtam ja elamisväärsem maailm.

*

Esmapilgul tundub, et ülikoolid ei saa vastutada nende valikute eest, mida noored teevad. Aga julgen kinnitada, et vastutavad küll. Õigemini, peavad vastutama. Ning selleks ka oma energiat ning oskusi rakendama.

Lihtne on öelda, et keelame matemaatika kitsaks ja laiaks jaotamise üldse ära. See oleks aga pigem tulemusega tegelemine. Tähtsam on, et me aitaks tõsta laste huvi matemaatika, tegelikult kõigi reaalainete vastu tervikuna, näidata nende tulevikuvõimalusi, parandada õpetajate ettevalmistust ning leida ka ise võimalusi koolis õpetada.

Tulevase tudengi teekond algab esimesest klassist. Loomulikult ei suuda keegi juba esimesel koolipäeval väita, et teda huvitavad need või teised erialad, et tulevikus soovib ta saada doktorikraadi. Küll peab tal olema kindlus, et talle luuakse selle teekonna võimalus. Et õpilast julgustatakse, innustatakse. Näidatakse, kuhu tema teekond võib viia ja mida on vaja teha pärale jõudmiseks.

Tallinna Tehnikaülikoolil on mitmeid plaane, kuidas anda matemaatikale Eesti noorte seas uus hingamine, uus võimalus. Selleks aga peame esmalt tundma ja tunnistama oma vastutust. Nüüd, uue kooliaasta alguses, on selleks parim võimalus.

Vastutuse võtmine oleks selge signaal ka ühiskonnale, kus on paraku valdavaks muutunud vastutusest möödahiilimine. Jah, ülikoolid ei saa vastutada teiste eest, küll on meil õigus ja kohustus seista Eesti hea käekäigu ja arengu eest.

Oleme palju rääkinud akadeemilisest vabadusest, kasutanud seda mõistet mõnikord ka isiklike ambitsioonide kattevarjuna. Samal ajal oleme pisut unustusse jätnud teise poole, vastutuse. Samuti väärikuse, mis peab saatma kõiki meie tegevusi ja olema tegelikult nende alus.

Sama eeldame ka meie partneritelt, eeskätt Eesti riigilt.

*

Tallinna Tehnikaülikooli missioon ja vastutus on tagada teadusele tuginev innovatsioon Eesti arenguks olulistes valdkondades, samuti kõrgetasemeline järelkasv neis ametites, mis tagavad ühiskonna ja majanduse edu.

Teeme seda, mida rõhutab ka president Alar Karis, me koolitame tarka rahvast. Saame seda aga parimal moel teha vaid siis, kui riik vastab samaga, tagab teaduse ja kõrghariduse piisava rahastuse ning sisendab oma tegevusega kindlustunnet, et sõlmitud kokkulepped ka peavad.

Riigi vastutus on arendada haridussüsteemi, et see vastaks meie homsetele vajadustele. Seda öeldes peangi muu hulgas silmas, et on aeg vaadata ümber kitsa ja laia matemaatika õpetamine. Et matemaatika eksam, täpsemalt küll eksami tegijate ettevalmistus, ei takistaks võimekate noorte jõudmist tehnikaerialade juurde.

Teen siinkohal ettepaneku alustada avalikku mõttevahetust teemal lõpetada matemaatika tasemeteks jaotamine ja tõsta hoopis selle üldist taset. Aga seda saab teha vaid nii, et pikas vaates oleks võit sellest kõigi jaoks suurem.

Jah, noored on tulevik. Ent me ei saa panna noori ainuisikuliselt vastutama enda ja kogu tuleviku eest. See on meie ühine vastutus. Riigi vastutus tagada hästi toimiv ja tänapäevane haridussüsteem, kooli vastutus võimaldada maksimaalselt kvaliteetne õpe ja rahulik ning innustav õpikeskkond, õpetaja vastutus sütitada, mitte kustutada huvi reaalteaduste vastu, lapsevanema vastutus süstida lastesse eneseusku oma võimetesse ja tahtmist eesmärkide nimel pingutada.

Meie omakorda toetame koole valikainetega. Sel aastal pakub Tallinna Tehnikaülikool 55 ainet, mida on oluliselt rohkem kui möödunud aastal. Ja nende hulk kasvab iga päevaga. Me võimaldame kooliõppe läbiviimiseks oma auditooriume ja laboreid. Pakume tasuta kursuseid, et toetada gümnasiste riigieksamiteks valmistumisel. Me tervitame ülikooli linnakus aastas kümneid ja kümneid kooliõpilaste gruppe, et tutvustada meie õppe- ja teaduskeskkonda ning võimalusi teha peale ülikooli lõpetamist päriselt tähendusrikast ja maailma muutvat tööd.

Ülikooli esindajad külastavad ka ise koole, seda üle Eesti, et innustada noori tehnikaerialasid õppima. Me tegeleme isegi lasteaialastega, et sütitada juba väga varajases nooruses unistus, mille poole tasub püüelda ja mille nimel ka kõige raskematel hetkedel pingutada.

Me lõime sel aastal käed Taavi Kotka algatusel loodud liikumisega Unicorn Squad. Tegutseme üheskoos, et lisaks praegusele kahele tuhandele 8-14 aastasele tüdrukule tuua kahe järgmise aasta jooksul tehnika, robootika ja loodusteaduste juurde ka tuhat gümnaasiumiealist tüdrukut.

Oleme käivitanud loodusteadusi populariseeriva programmi TULP, kohe-kohe on alustamas Inseneriakadeemia. Suvel osales meie teadlaste loodud programmis Enerhack sadu lapsi, et omandada uusi teadmisi energia optimeerimise ja puhta energia tootmise kohta.

Nagu nendest tegevustest näha, võtame noorte tulevikuvalikute suunamise ja toetamise kaudu senises palju suurema vastutuse luua parem, vähem tarbivam, jätkusuutlikum maailm. Võimekate noorte tee ülikooli peab olema takistusteta, siin omandatavad oskused ja teadmised aga looma eelduse ehitada tehnoloogiliselt innovaatilist Eestit, viia ellu ülikooli rohestrateegias aastani 2035 sõnastatud eesmärke.

Haridus, teadus ja selle saavutused on mõeldud kuuluma kogu rahvale. Ülikoolid omakorda peavad lihtsate ja üheselt mõistetavate sõnumite keeles ütlema, mida nad on suutnud ja saavutanud. Sest me vastutame mitte ainult saavutamise, vaid ka saavutatu jagamise eest.

*

Teadlane vastutab ka sellega, et ei vaiki, kui ühiskonnas levib valeinfo, sest sellel võivad olla isegi eluohtlikud tagajärjed. Kõige kurvem on see, kui valdkonda tundvad eksperdid vaikivad soovimatu tähelepanu või negatiivsete kommentaaride kartuses. Jah, igale teadlase meediale antud kommentaarile tuleb kümme vastust, mis üritavad õigustada valeinfot, aga talle peab andma kindluse tõsiasi, et tema argumendid tuginevad teadusele.

Tõsi, harvad ei ole ka juhud, kui teadlased oma liigses enesekindluses – või siis enesekesksuses – väidavad midagi, mis ei ole lõpuni tõestatud. Liigne enesekindlus ja usk oma teooriatesse on viinud näiteks anti-vax liikumiseni, kus ühe teadlase veendumus ehk halb teadus, et vaktsiinid põhjustavad autismi, on viinud selleni, et tagasi on tulnud rida nakkushaigusi, mis aastakümneid olid inimkonnas juba ununenud.

Teadlasel lasub ka vastutus oma seisukohti vajadusel ümber kujundada. On täiesti lubamatu, kui uut infot eirates esitletakse endiselt tõe pähe vana ja ümberlükatut. Ehk teisiti sõnastades: teadlasel lasub vastutus hoida ennast kursis kõige hilisema infoga, et alati saaks kommunikeeritud kõige värskem ja ajakohasem teave.

Isegi kui tõde on valus või rahalises mõttes ebasoodne, peab teadlane jääma ausaks. Teadlikult võimatuid tulemusi lubades või marginaalseid tulemusi üles puhudes eksitatakse nii teisi teadlasi kui ka kogu ühiskonda.

Parim näide selle kohta on rohepesu. Väita, et üks või teine tehnoloogia on roheline olukorras, kus kogu selle tehnoloogia toimimiseks vaja minevate komponentide pruun või must jalajälg asub teisel pool maakera, ei ole mitte ainult vale, vaid ka vastutustundetu.

*

Aga mille eest vastutan ülikooli rektorina mina? Rektori suur vastutus on rääkida ausalt ja avalikult probleemidest, mitte muganduda ja mitte mingil juhul seada ennast kõrgemale ülikooli liikmetest.

Olen tihti avalikult välja öelnud, et meie väärtusi hoiavad ja ülikooli tulemuslikkust loovad ennekõike inimesed. Me peame neid hoidma ja tunnustama, nendesse rohkem investeerima.

Aga loomulikult vastutan ma sellest eest, et 105-aastane Tallinna Tehnikaülikool liiguks tulevikku poole seda ise luues – läbi noorte toetamise ja kujundamise, kestliku mõtteviisi, rahvusvahelisel tasemel tippteaduse, ettevõtetega tehtava koostöö. Oleme teadlikult teinud tööd selle nimel, et Tallinna Tehnikaülikool oleks nähtav ja arvestatav partner rahvusvahelistes võrgustikes.

Minu kui ülikooli juhi vastutusala on see, et Eesti kõrgharidus oleks kättesaadav ja tõhus, teadustöö tulemused leiaksid laialdast kasutamist ja kajastamist. Ma töötan ka selle nimel, et ülikoolid oleksid nähtavamad ja mõjutaksid rohkem ühiskondlikke protsesse ning seda nii meie teadlaste, õppejõudude kui ka tudengite ja kümnete tuhandete vilistlaste kaudu. Just nii saame olla Eesti majanduse üks mootoreid, teenida ühiskonda selle tegelikus ja tõelises mõttes.