Veidi enam kui aasta tagasi sõlmisid haridus- ja teadusministeerium ning rektorid halduslepingu, mis kasvataks ülikoolide tegevustoetust 15 protsenti ja nii neli aastat järjest. Nüüd on eelarvekõnelustel mõte vähendada seda toetust kümnele protsendile. Kärbete korral on ülikoolid omakorda viidanud võimalusele riigi ees võetud kohustustest taganeda.

"Me oleme olukorras, kus riigi taganedes oma positsioonidest, meie peame lahti ütlema need positsioonid, millest me saame lahti ütelda. Paraku need ei ole positsioonid, mille me oleme võtnud aastakümneid tagasi, need on positsioonid, mis on hiljutised. /.../ Tallinna Ülikoolil puudutavad uued kohustused õpetajate suurenenud koolitamist ja eestikeelsele õppele ülemineku toetamist. Need on asjad, mida me vajame kõige rohkem," ütles Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.

Ka Tallinna Tehnikaülikool on lisarahastusega juba plaanid teinud. Järgmisest aastast suureneksid nii õppejõudude palgad kui ka vastuvõtt inseriteaduskonda kümne protsendi võrra. Et vältida viie aasta tagust unarusse jäetud rahastust, on laual mitu varianti, kuidas kõrgharidus osaliselt tasuliseks teha.

"Täna oleme kokku leppinud, et kõrgharidus võiks olla tasuline üks kord – esmane kõrgharidus tasuta. Siis oleks võimalik osakoormusega õpe, kus on töötavad inimesed, kes maksavad oma õpingute eest. Siis on olemas sellised üheaastased magistriõppekavad, kellel juba on magistriharidus olemas, kes maksavad õpingute eest. Neid võimalusi on küll ja küll," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Nende võimaluste poolt on ka üliõpilaste esindusorganisatsioon. Täielikult tasuline kõrgharidus viiks aga üliõpilased koolipingi asemel tööturule.

"Juba praegu on näha, et töötavad tudengid – nende väljaminekud on kasvanud aastate jooksul kiiremini kui sissetulekud, mis tähendab, et nad võivad kõrghariduse asemel pöörduda pelgalt tööturule ja kõrghariduse omandamine võib jääda tagaplaanile. Seda me kindlasti ju keegi ei tahaks," ütles üliõpilaskondade liidu asejuht Lennart Mathias Männik.

Lisarahastuse eest seisis möödunud aastal Reformierakond, seda suurem oli erakonna liikme, Tartu Ülikooli professori Margit Sutropi üllatus just siin kärpekoht leida.

"Mul oli tõepoolest seda kuuldes piinlik rektorite, piinlik üliõpilaste, piinlik lapsevanemate, oma õppejõududest ja teadlastest kolleegide ees, et kuidas siis nii ja mida mina siin riigikogus siis teen, mille eest ma siis seisan. See on olnud üks minu põhilisi valimislubadusi, et tõepoolest kõrghariduse ja teaduse rahastamist paremini mõistetaks," rääkis Sutrop.