Pärnu Endla fassaad värvus pühapäeval oranžiks, et tähistada rahvusvahelist patsiendiohutuse päeva. Eestis pole valedest ravivõtetest ja arstiabi liiga hilisest kättesaamisest tingitud kannatusi veel ühiskonna tasandil teadvustama hakatudki, tõdes Pärnu haigla kvaliteedijuht Teele Orgse.

"Me teame tegelikult maailmatasemel, et 10 kuni 14 protsenti haiglaravi patsientidest kogevad mingit sorti kahju ja kuni 40 protsenti ambulatoorsetest patsientidest, aga Eestis ühtegi uuringut selle kohta tehtud ei ole," rääkis Orgse.

"Me oleme Pärnu haiglas teinud statsionaarsete patsientide kohta uuringuid ja need on samasse kanti nagu igal pool maailmas," ütles ta.

Pärnu haigla saab patsientidelt aastas tagasisidena sadakond kaebust. Need ulatuvad liiga pikast ooteajast erakorralise meditsiini osakonnas kuni kadunud šampoonipudelini haiglas, ent igal aastal on ka kuni seitse väga tõsist kaebust.

"Tõsiste alla kindlasti läheb surm, eks ju. Aga ka muu selline tõeline kahju, kus inimene on pidanud selle tõttu olema kauem haiglas või invaliidistunud või midagi taolist," rääkis Orgse.

Rahvasuu ütleb, et arstide vead kaetakse mullaga. Haiglate juurde rajatud patsientide nõukojad peaksid aga arstide ringkaitset vähendama ja vastastikust suhtlust parandama. Selle tulemusel võiksid ka ravivead väheneda.

Ida-Tallinna keskhaigla on üks viimastest suurtest haiglatest, kes patsientidest koosneva nõuandva organi alates sellest nädalast ellu kutsus.

"Patsientide nõukoda haiglale on kindlasti üks osa läbipaistvuse muutmisest. /.../ Sageli me arstidena, me omavahel ütleme, kasutame sellist linnukeelt, mida teised kõrvalt ei pruugi aru saada," rääkis ITK kvaliteedijuht Agris Koppel.

"Keskmiselt iga kümnenda juhtumi puhul või protseduuri puhul võib tekkida mingisugune juhistest või standarditest kõrvalekaldumine, mis ei pruugi, aga vahel ikkagi lõpeb ka ohtliku olukorraga või lausa kahjuga patsiendile. /.../ Tagasiside põhjal kommunikatsiooniküsimused või suhtlemisküsimused on 80 protsenti kõigist juhtumitest. Ja tegelikult kõik algabki ju suhtlemisest. Me ei saa öelda, et see ei ole tõsisem kui see, et on päriselt tekkinud mingisugune raviviga," rääkis Koppel.

Ka maovähi seljatanud Revo Türk õppis kogemusnõustajaks ja tegutseb Pärnu haigla patsiendinõukojas, et teiste temasuguste teekond meditsiinisüsteemis libedamalt läheks.

"Me ei saa rääkida kvaliteetsest ravist, kui see ei ole ohutu. /.../ Kui ma räägin oma teekonnast, siis mis oleks võinud olla, kui mu operatsioon ei oleks läinud nii hästi, mis siis oleks, kui ma oleks võib-olla pidanud ootama hästi pikalt kuskil või mis oleks, vastupidi, võinud juhtuda, kui oleks olnud rohkem nõustajaid, spetsialiste, kes oleks saanud mind toetada," rääkis Türk.

Raviviga tähendab ka koormust haigekassale, sest inimesi tuleb ravida kas uuesti, kauem või intensiivsemalt.

"Üldjuhul ei ole küsimus ju veas, ühe inimese tehtud veas, vaid süsteemses probleemis. Alustame kas või ravijärjekordadest, et kui sa jääd ravile hiljaks, siis on sinna viga juba sisse kirjutatud," ütles Orgse.