"Saime jälle sammu edasi, nii et ma arvan, et me oleme selle 2024. aasta eelarve kokkuleppele päris lähedal. Meil on veel päris viimased otsad vaja kokku leppida. Meil on puudujääk peaaegu kaetud. Ja nüüd on meil siis lisakulude katmise mure. Meil on seal mõned kümned miljonid vaja ära klattida," ütles Kristina Kallas ERR-ile.

Kallase sõnul on 200 miljonit eurot kaetud lisatulude ja -kärbetega.

"Selles me leppisime kokku, et me kõrgharidust kärpima ei lähe," sõnas haridusminister.

Teadusrahastusega on Kristina Kallase sõnul asjad veel lahtised. "Meie seisukoht on see, et me seda ei kärbi. Aga ma jätan selle praegu lahtiseks."

"Ringvaates" ütles Kristina Kallas, et teaduse rahastamises vaadatakse täpsemalt üle, kuidas sinna minevat raha kasutatakse.

"Meil on teadusraha kasutamises see väljakutse, et ühelt poolt haridus- ja teadusministeerium, kes otse teadlastele teadusraha jagab, seal on justkui raha puudu, aga siis meil on väga palju teadusraha, mis läheb majandusministeeriumi ja teiste valdkondlike ministeeriumite kaudu, mis nagu ringiga jõuab teadlasteni. Ja tihti see teadlasteni ei jõua, kaob poole tee peal mingite muude tegevuste peale ära ja siis ongi tulemus see, et teadusele ikkagi ühte protsenti sisemajanduse koguproduktist lõppkokkuvõttes ei jõua. Nüüd tekkiski küsimus, et kas võtame selle rahajaotuse lahti ja lepime ta teistpidi kokku, et ta päriselt jõuaks teadlasteni. Ja selle me täna leppisime kokku, et me teeme selle korralduse, kuidas see raha lõpuks teadlasteni ikka jõuab, paremini paika," selgitas minister.

"Teaduse rahastus üks protsent jääb, küsimus on selles, kuidas me seda raha kasutame," märkis ta.

Reporter Madis Hindre märkis vahele, et veel on vaja 27 miljonit eestikeelsele hariduse, õpetajate palgatõusu jaoks.

"27 miljonit eestikeelsele haridusele on meie valitsuse ühine mure, sellepärast, et see on eelmiste valitsuste võetud kohustus ja selle me kindlasti klatime ära," sõnas Kallas.

Õpetajate lisapalgatõusu kohta ütles Kallas, et see on veel lahtine.

Kristina Kallas ütles "Ringvaates", et läbirääkimistel on laual ka riigiametnike palkade kärpimine. "Me tõenäoliselt läheme ka seal mingeid otsuseid tegema. Ma ei räägi kõikidest riigiametnikest, vaid kõrgematest riigiteenistujatest. Aga seal on see, et riigikogu töötajate, riigikogu liikmete palkasid saab kärpida ainult riigikogu ehk valitsus ei saa eelarvesse kirjutada riigikogu liikmete palgakärbet, kuigi väga tahaks," ütles ta.

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles eelnevalt räägitu kohta, et seni, kuni kõik ei ole kokku lepitud, ei ole midagi kokku lepitud.

Ka kõrghariduse ja teaduse rahastamise kärpimise kohta ütles Kaja Kallas, et midagi ei ole veel kokku lepitud.

"Teadusarendusrahaga on see seis, et meil tegelikult iga aasta jääb seda raha üle ja leiutatakse asju, mille peale seda raha kulutada. Ehk haridus- ja teadusministril on ka konkreetne reformi ettepanek, et kuidas see raha paremini teadusesse jõuaks, aga sellega seoses, et seda ajutiselt vähendada," rääkis peaminister.

Esmaspäeval kell 13 kogunes koalitsiooninõukogu tuleva aasta riigieelarvet arutama. Kuigi soov eelmisel nädalal toimunud väljasõiduistungiga eelarvega ühele poole saada ei täitunud, oli Kaja Kallas esmaspäeva lõuna ajal optimistlik, et kokkuleppele peagi jõutakse. Kristina Kallas ütles, et tema on optimistlik, et teisipäeval saab eelarve kokku.