"[Riigieelarve] baasseadusega on see mõte, et siduda see Euroopa kriteeriumitega. Tegelikult me oleme seadnud endale karmimad piirangud, kui Euroopa piirangud on. Ja me lihtsalt ei suuda neid täita. Nii et me teeksime nii, nagu Euroopa oma on ja me ei jookse sellest kiiremini," ütles peaminister Kaja Kallas.

Kallas ei soovinud täpsustada, mis summades see põhimõtteline muutus tuleva aasta riigieelarve kokkupanemisel aitab.  

"Me oleme teinud kõvasti progressi ja ma summasid igaks juhuks veel ei ütle, sest me hetk tagasi vaidlesime nende numbrite üle," märkis Kallas.

Euroopa kriteeriumite kasutamine muudaks eesmärgi kolm korda väiksemaks

Rahandusministeeriumi andmete järgi, kus on võetud aluseks euroala riikide keskpikk eelarve-eesmärk (miinus üks protsent SKP-st), muudaks Euroopa kriteeriumite kasutamine ehk praeguse baasseaduse muutmine 2027. aastaks seatud eesmärgid ligikaudu kolm korda väiksemaks.

Kui praeguste reeglite järgi peaks järgmiseks aastaks leidma tulusid või kärpima kulusid 236 miljoni euro eest, ülejärgmiseks 1,12 miljardi eest, 2026. aastaks 1,523 miljardi eest ning 2027. aastaks 2,1 miljardi eest, siis muudetud reeglitega oleks järgmiseks aastaks vaja leida 207 miljonit, 2025. aastaks 365 miljonit, 2026. aastaks 611 miljonit ja 2027. aastaks 718 miljonit eurot ehk kokku 1,9 miljardit eurot.

Järgmisel aastal võib reeglite järgi riigieelarve siiski olla miinuses 1,2 protsenti SKP-st ja rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul sellest ka lähtutakse ning siis liigutakse nõutava -1 protsendi poole.

"Järgmisel aastal plaanis jätta struktuurne positsioon samale tasemele, mis praegu, -1,2 protsenti SKP-st, ja siis liikuda sealt edasi ühe poole," lausus ta ERR-ile.

Riigieelarve baasseaduse muutmise kohta ütles Võrklaev, et praeguses seaduses on üsna ambitsioonikas väljakutse – kui ollakse defitsiidis, siis peab struktuurset positsiooni parandama pool protsenti aastas, ja kui eelarve jõuab tasakaalu, siis peab seda veel parandama ehk rohkem plussi viima nii kaua, kui oldi miinuses.

"Selle eelarvereegli järgimine ei ole kuigi realistlik täna ja me peaksime ühe reegli järgimiseks ühiskonnas liiga palju liiga tegema ja me ei saaks palju asju teha. Mõte on see, et me teeme selle (eelarvereeglite täitmise) riigile jõukohaseks, me parandame riigi rahandust, me oleme Euroopa eelarvereeglitega kooskõlas selle muudatuse tulemusel," lausus Võrklaev.

Maksukoormuse tõus jääb konkreetse sisuta

Esmaspäeval kell 13 kogunes koalitsiooninõukogu tuleva aasta eelarvet arutama. Kuigi soov eelmisel nädalal toimunud väljasõiduistungiga eelarvega ühele poole saada ei täitunud, oli Kallas esmaspäeva lõuna ajal optimistlik, et kokkuleppele peagi jõutakse.

"Ootus oli, et eelmise nädala lõpus saame kokkuleppele, aga proovime siis täna. Aga samas ei ole midagi kokku lepitud, kui kõik ei ole kokku lepitud. Vaatame, mis nädalavahetus on uut toonud."

Nii Kallas kui ka rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et eelarve puhul on kõne all olnud üks suur tuluallikas, Võrklaeva sõnul lausa lisamaks.

Kallas ütles esmaspäeval, et midagi konkreetset sisustatud pole: "Mõte ongi see, et kui meil on vaja tuluallikaid leida, siis võtame selle aja ja arutame seda ühiskonnas kõigiga. Et kõik oleksid pardal."

ERR-i täpsustavale küsimusele, kas riigieelarve strateegiasse ehk RES-i kirjutatakse sisse vaid maksukoormuse tõus, mis aga täpselt välja arvutatakse järgmise aasta jooksul, vastas Kallas: "Jah, et oleks piisavalt aega kõigil ja oleks kooskõlastusringid, aruteluringid, kõik see oleks."

Kallas lisas, et varem on valitsusele ette heidetud, et partnerid leppisid omavahel maksutõusud kokku ja valitsus tuli konkreetse plaaniga välja, siis võimaliku lisamaksu üle soovitakse pidada ühiskondlik debatt.

"Me proovime kõike arvesse võtta. Teha siis niimoodi, et meil on aega arutada ja kokku leppida, mis baas peaks olema, mille põhjalt me seda arvutame. Kuidas, keda see rohkem mõjutab, keda vähem mõjutab, et meil oleks aega teha väljatöötamiskavatsusi, et meil oleks aega arutada ja kooskõlastada kõigiga. Nii et kui see kehtima hakkab, siis on see tehtud nii-öelda heas kaasamise vormis," ütles Kallas.

Rääkides nädalavahetusel palju poleemikat tekitanud kõrghariduse lisaraha kärpimisest, mis haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul oli just Reformierakonna ettepanek, vastas Kaja Kallas, et tema toetab lähenemist, et kõik valdkonnad peavad pingutama. "See on see, kui me selle valu nii-öelda ühtlasemalt kõikide valdkondade vahel jaotame, siis ei ole kellelegi liiga valus, vaid kõigil on natuke valus. Kui seda niimoodi seletada."

Pankade erimaksust rääkides ütles Kallas, et see on olnud mõlema valitsuspartneri ehk nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka Eesti 200 soov.

"Ma olen homseks kokku kutsunud enda juurde kõikide pankade esindajad, et leida lahendust. Et kuidas me saaksime seda tulu, mida meil oleks eelarves vaja," ütles Kallas.