Suvel selgus, et suurelt ette võetud Tallinna Linnateatri arendus on taas läinud mõne miljoni võrra kallimaks ning võrreldes esialgu kavandatud 20 miljoniga tuleb nüüd arvestada 38 miljoni euroga.

Tallinn, kellele teater kuulub ning kes oli enne ehituse algust sõlminud riigiga lepingu, et ehituskulud jagatakse pooleks, pöördus riigi poole, et raha juurde saada.

Purga tõi esiteks välja, et riik on panustanud rohkem, kui esialgse hinnaprognoosi järgi kavandatud 10 miljonit.

"Lisaks tegevustoetusele ja erinevatele projektitoetustele on ministeerium aastatel 2018–2023 eraldanud linnateatri uue hoone ehitamiseks sihtotstarbelist investeeringutoetust 12,6 miljonit eurot. Ja kui arvestada ka tegevustoetuste väiksemaid sihtotstarbelisi toetusi, on riigipoolne toetus teatrile eespool nimetatud perioodil olnud kokku 18,9 miljonit eurot," lausus ta.

Purga sõnul ollakse teadlikud, et Linnateatri arendus on oluliselt kallimaks osutunud ning Tallinnale on teada antud, et lisaraha andmine otsustatakse vastavalt võimalustele.

"Me oleme Tallinna Linnateatri objekti arendamisse olulisel määral panustanud, oleme kursis mahuga, võtame selle teadmiseks ja saame otsustada vastavalt oma võimalustele," märkis ta.

"Kultuuriministeeriumi esmane ülesanne ja prioriteet on muidugi hetkel leida puuduolev lisaraha oma valitsemisala asutuste, mis on rahvusraamatukogu ja kunstihoone, ehituste kallinemisega seotud vajadustele olukorras, kus koostamisel on kokkuhoiueelarve, mis peagi, ilmselt lähipäevil kokku lepitakse," lisas Purga. 

Purgale arupärimise esitanud riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev ütles, et tema hinnangul on ainuvõimalik, et riik ja linn jagavad tekkinud lisakulu proportsionaalselt.

Belobrovtsev tõi näiteks, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide puhul arvestab kultuurkapital ehituse kallinemisega ja näiteks Tartu Südalinna kultuurikeskuse puhul rahastab seda esialgselt planeeritust suuremas mahus, kattes tõusu koos kohaliku omavalitsusega. "Sarnast mudelit oleks mõistlik rakendada ka linnateatri uue maja ehituse puhul," ütles ta.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik ütles juulis ERR-ile, et hinda on ülespoole ajanud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja tulnud leiud ja ehitusmaterjalide kallinemine. Ta meenutas, et renoveeritav kompleks koosneb 16 hoonest.