2018. aastal, pärast linnateatri arenduse ideekonkurssi, arvestas Tallinn umbes 20 miljoni euro suuruse kuluga.

Otsus töödega pihta hakata langes 2021. aasta alguses, kui ehitushange oli lõppenud ning leping sõlmiti ettevõttega Ehitus5ECO. Toona usuti, et koos sisustusega kulub linnateatri arendamisele 28,4 miljonit eurot.

Möödunud aasta novembris peetud sarikapeol räägiti veel, et toime saab 32 miljoni euroga. Tänaseks on eeldatav hind kerkinud 37,9 miljoni euroni.

"Nüüd, kui me peaksime alustama ja meil oleks laua peal, et teatri ehitus läheb maksma pea 40 miljonit, siis ma arvan, et me ei pruugiks jõuda otsuseni, et alustame. Eriti arvestades, et linn üksi seda 40 miljonit ei suudaks finantseerida ja ma arvan, et täna ei tuleks selle mõttega kaasa ka riik," rääkis Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapea Kaarel Oja. "Me ikka alustasime sellega väga headel aegadel, kui tulevik tundus palju roosilisem, kui ta tundub täna," lisas ta.

Teatri ehitusleping sõlmiti siis, kui sotse veel linnavalitsuses ei olnud. Samas tõdes ka keskerakondlasest abilinnapea Tiit Terik, et tänaseid summasid teades oleks asjale teisiti vaadatud.

"Ma arvan, et see oleks olnud väga hirmutav number. Ja võib-olla sellises mahus ei oleks me julgenud neid töid ette võtta," sõnas Terik. "Aga ma usun, et näiteks 10 aasta pärast vaatame kogu sellele protsessile tagasi ja mõtleme veel, et hea, et niigi läks."

Mõlemad abilinnapead kinnitasid, et enam ei saa kulude kasvu ette punast joont tõmmata. "Me paraku ei saa öelda, et siin lõppes meie raha ja siin me edasi ei tee. Ja linnateatri külalised näevad seda, et garderoobi me mööblit tellida ei saanud, seinad on krohvimata ja tualettidest me suutsime varustada ainult ühe meeste ja ühe naiste oma," rääkis Terik.

"Ehk hambad ristis, arvestades kõiki mõistlikke ja ratsionaalseid argumente, me peame selle protsessiga lõpule minema," lisas Terik.

Teriku sõnul on hinda ülespoole ajanud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja tulnud leiud ja ehitusmaterjalide kallinemine. Ta meenutab, et renoveeritav kompleks koosneb 16 hoonest.

"Me jälgime seda ehitusprotsessi pidevalt. Kergekäeliselt linn ühelegi hinnatõusule alla ei kirjuta, kindlasti me vaidleme ka ehitajaga nendes küsimustes, kus meie nägemuse kohaselt ei ole põhjendatud mingite lisatööde tegemine või materjalide tarne küsimused," sõnas Terik.

Konkreetset vaidluskohta, kus peale oleks jäänud kokkuhoidlikum linna sõna, ei hakanud Terik esile tõstma.

"Linnavaraamet on see, kes protsessi igapäevaselt seirab ja ega poliitikud oma nina nendesse asjadesse väga palju ei topi," selgitas abilinnapea, kelle sõnul lahendavad asju professionaalid.

"Ja siis, kui spetsialistid on üle vaadanud, et üks või teine asi on väljapääsmatu, tullakse poliitikute juurde ja öeldakse, et meil on linnaeelarvest raha juurde vaja. Ja meil on usaldus ametnike osas," kinnitas Terik. Kaarel Oja kinnitas, et projektis on otsitud ka kärpekohti.

Terik usub, et arendusel õnnestub jääda viimati välja arvutatud eelarve ehk 37,9 miljoni euro sisse. Samas tõdes ta, et lepingutega on sellest kaetud 26,8 miljonit eurot.

"Allesjäänud osa moodustavad ka väga keerukad tehnika ja sisustuse hanked, mille tegelikud maksumused on täna küll veel väga raskesti prognoositavad," ütles Terik. "Aga eks me loodame, et me saame selles osas ikkagi jääda suurusjärgu 38 miljoni piiresse. Sest ehituse osa on olnud võib-olla keerukamalt prognoositav."

Pelgalt enda kanda ei soovi linn kallinemist võtta. Kaarel Oja meenutas, et siis, kui arenduse hinnaks arvati veel 26 miljonit eurot, lubas riik poole hinnast kinni maksta. Tänaseks on riik linnale andnud üle 12 miljoni euro. Nüüd palub linn kuut miljonit juurde.

"Me oleme riigi poole uuesti pöördunud sellega, et meenutada kunagist julget otsust, et hakkame seda suurt ehitust tegema ja teeme seda koos," rääkis Oja, kelle sõnul teeb tööde kallinemine linna olukorra keeruliseks. Samas kinnitas Oja, et ehitustöid riigi vastus ei mõjuta.