Eesti riik maksustab ettevõtetel praegu seda kasumit, mis võetakse ettevõttest välja, näiteks dividendidena. Tulu, mis jääb ettevõttesse, näiteks reservi, ei maksustata.

Eesti, aga ka Läti eristuvad siin paljudest teistest lääneriikidest, kus on kasutusel klassikaline ettevõtete tulumaksusüsteem. Selle järgi maksustatakse ettevõtete kasumit sõltumata sellest, kas see on ettevõttest mingil moel, näiteks dividendidena, välja võetud.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ütles, et taasinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse kaotamine võib tuua riigile lisatulu, kuid sel juhul peab valitsus vähendama enda ootust ka majanduskasvule.

"Eesti on kriisidest, näiteks koroonakriisist, tulnud välja oluliselt kiiremini kui prognoositud just tänu sellele, et ettevõtete jaotamata kasumid ei ole maksustatud, ettevõtted on saanud selle arvelt teha elus püsimiseks vajalikke kulutusi ja investeeringuid. Kui me ootame, et majandus taastuks ja hakkaks tõusma, siis ettevõtetelt raha äravõtmine sellele kindlasti kaasa ei aita. Selles mõttes on rahandusministeeriumi seisukoht, et kui me tahame majandustõusu, siis peab ettevõtetele jätma selle mitte välja võetud raha kasvamiseks ja investeerimiseks," ütles ta.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et arusaam, nagu maksaks Eesti ettevõtjad võrreldes teiste riikide ettevõtjatega vähem tulumaksu, on väär.

"Kui me vaatame Eesti ettevõtete makstud tulumaksu, on see erisoodustustelt või dividendidelt, siis tegelikult on meie tulumaksukoormus täiesti võrreldav nii Põhjamaade kui ka muu Euroopaga. Mõnel juhul maksame me isegi rohkem. Kui me täna maksame sama palju kui seal, kus on traditsiooniline tulumaksusüsteem ja maks kõrgem, siis ma arvan, et Eesti ettevõtlus ei kannataks seda lihtsalt välja. Arvestades meie muutunud majanduspoliitilist positsiooni Euroopas, siis ma arvan, see oleks väga vale sõnum ja signaal," ütles Palts.

Evelyn Liivamägi sõnas, et ettevõtete kasumite lisamaksustamine ei tähenda, et automaatselt hakkab laekuma ka rohkem maksuraha.

"Kui mõelda aastatesse 1999 ja 2000, kui kehtestati tänane tulumaksusüsteem, siis 2000. aastatest kasumid tohutult kasvasid, sest enam ei olnud põhjust varjata. Varem oli tavaline tekkepõhine maksusüsteem ja iga ettevõtja eesmärk oli näidata seda kasumit nii väiksena kui võimalik, et maksta vähem maksu. Lihtsalt need maksupettused ja skeemid liiguvad ühest kohast teise," selgitas Liivamägi.

Liivamägi ütles ka, et rahandusministeeriumis ei ole taasinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kaotamist lähemalt arutatud. Seetõttu ei ole tehtud ka arvutusi, kui palju niiviisi võiks riigieelarvesse tulu juurde saada.