Soome neljapäevane keskmine elektri börsihind on 1,44 ja Eestis 159,47 eurot megavatt-tunni eest. Augusti keskmine elektri hind oli Soomes 66,44 eurot, Eestis aga 94,38 eurot megavatt-tunnist, näitavad NordPooli andmed.

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis "Reporteritunnis", et ehkki praegune suur hinnavahe Balti riikide ja Põhjamaade vahel on eelkõige tingitud Leedu ja Rootsi vahelise kaabli avariist, siis ei saa süüdistada ainuüksi ühendusi või nende puudumist.

"Eks meil on tegelikult ka endal läinud läbematult kaua aega, et Eestis uute elektritootmisvõimsuste investeeringud käima saada," sõnas Tatar ja lisas, et lõpuks on ikkagi uued puhtad elektritootmisallikad need, mis hinnad alla toovad.

Soomes algas suur tuuleparkidesse investeerimise laine juba paar aastat tagasi, Eesti puhul aga näeme neid investeeringuid alles nüüd tulemas. Kui need investeeringud saavad tehtud ja projektid käivituvad, siis lisandub uusi projekte asekantsleri kinnitusel nii palju, et varsti ei oska me enam kõiki Eesti tuuleparke üles lugeda.

"Siis oleme ka olukorras, kus tegelikult ei ole hinnavahe Põhjamaadega selline, nagu ta täna on," sõnas ta. "Nii et ühendused ja täiendavad tootmisvõimsused, kindlasti on täiendavate tootmisvõimsuste peal meie peamine prioriteet, et just sinna saada uusi investeeringuid ja sellega me tegeleme."

Küsimusele, kui kaua veel peavad Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised maksma elektri eest märksa kõrgemat hinda kui Soomes, vastas Tatar, et sellel suvel nägime juba olukorda, kus päikseenergia tootmist oli meil piisavalt ning hinnad olid päikselistel suvepäevadel nullilähedased. Aasta keskmiste hindade puhul võib aga hinnaerinevuste vähenemist näha kahe-kolme aasta jooksul.

"Oleme ise ministeeriumis vaadanud, et meil nüüd umbes kolme aasta pärast peaks Eesti tuuleenergia toodang juba kolmekordistuma, jõuame umbes tuhande megavati juurde ja ma arvan, et sealt see kasv edasi pigem on kiirenevas tempos, mitte aeglustuvas tempos. Nii et veidi on vaja kannatada, siis saavad need tuulepargid, mida täna ehitatakse – esimesed on juba käivitunud –, tööle," kinnitas ta.

Asekantsleri sõnul on siis näha hinnaerinevuste vähenemist Soomega ka sügisel, talvel ja kevadel ning hinnad on pigem Soome omadele lähedal.

Tatar ütles ERR-ile, et tuuleenergia tootmise suurendamine on meie kiireim võimalus hinnaerinevuste likvideerimiseks.

"Kõigis Baltimaades on käimas aktiivne taastuvenergiasse investeeringute laine. Eesti puhul näeme, et juba kolme aasta pärast on siinne tuuleenergia tootmisvõimsus kolmekordistunud ning areng sealt edasi üksnes kiireneb. Sarnased arengud on käimas ka teistes Baltimaades," sõnas ta.

Hinnaerinevuste vaates tähendab Baltimaade tootmisvõimsuste järk-järguline suurenemine, et järk-järguliselt vähenevad tunnid, kus puudujääva soodsa energia peab Põhjamaadest sisse ostma

Investeeringute venimine tulenes radaritest

Küsimusele, millised olid need otsustamise või otsustamata jätmise kohad, miks ei ole meil praegu neid elektrijaamu, mida oleks tarvis, vastas Tatar, et peamine investeeringute pikalt toppamise põhjus oli mure radaritega. Nimelt oli ainult 15 protsenti Eesti territooriumist tuuleparkide investeeringutele avatud.

Alates 2019. aastast kuni möödunud aastani on tehtud hulk otsuseid, millega on Tatari sõnul suudetud probleemi leevendada, investeeringud radaritesse on tegemisel ja peatselt on olukord pöördunud vastupidiseks ehk vaid umbes 15 protsenti Eesti territooriumist on selline, kuhu ei saa tulevikus tuuleparke püstitada.

Asekantsler tõdes, et selle teema lahendamine võttis tagantjärele vaadates häbematult kaua aega, kuid põhjus oli see, et üks radar maksis 30 miljonit eurot ja neid oli vaja väga palju.

"Olukorras, kus elektrihinnad toona olid väga madalad, ei saanud keegi aru, mis probleemi me nüüd lahendame," põhjendas ta mineviku tegematajätmisi.

Lisaprobleemina tõi Tatar välja ühiskonna suhtumise ehk madalate elektrihindade ajal ei soovinud keegi enda kodu lähedusse tuulikuid. Nüüd on selle vältimiseks välja töötatud rahalised kompensatsioonid.

"Neid selliseid väikseid samme, mis kõik aitavad kaasa, et me jõuaksime olukorda, kus me täna oleme – tuuleparkide arendajate portfellid on juba päris märkimisväärsed, on astutud päris palju ja täna me oleme selles kohas, kus need hakkavad juba vaikselt vilja kandma," ütles kliimaministeeriumi energeetika asekantsler.

Ta lisas, et tagantjärele vaadates oleksime praegu veidi paremas olukorras, kui kõike oleks tehtud topeltkiiresti, aga nüüdseks on siiski suured valukohad lahendatud ja tulemusi investeeringute näol on ka juba vaikselt näha.

Tatari sõnul on välja selgitatud murekohti seoses riigi eesmärgiga katta aastaks 2030 aastane keskmine energia kogutarbimine sajaprotsendiliselt taastuvelektriga ning saadud numbrid on üsna muljet avaldavad: Eesti taastuvenergiaarendajate nende projektide portfell, mille valmimist 2030. aastaks peetakse tõenäoliseks, on kokku umbes 4000 megavatti.

Tatar rõhutas samas, et kõik energeetikaprognoosid on üksnes hinnangu tegemise hetkel parimate teadmiste põhised projektsioonid tulevikku. Muutujaid elektrisüsteemis on liialt palju - tootmise täpne kasv, tarbimise täpne muutumine, CO2 hind, kütuse hind, ülekandevõimsuste avariilisus, tuuleolud, päikeseolud, põhjamaade hüdrojaamade veetase ja nii edasi -, et ükski energeetika tulevikuprognoos täpselt paika peaks.