"Oluline mõju tänasele elektrihinnale on tuulevaiksel ja kuival ilmal ning jätkuvalt väga madalal tuuleenergia toodangul. Samal ajal on suuremad miinuskraadid suurendanud tarbimist ning tarbimise katmiseks tuleb käivitada kallimaid elektrijaamasid. See on toonud keskmisest kõrgemad elektrihinnad kogu Euroopasse," kommenteeris Eesti Energia juhtiv portfellihaldur Silver Kera.

Kera rõhutas, et ilmastikuolude tõttu on elektrihinnad praegu kõrged – üle 100 euro megavatt-tunnist – üle kogu Euroopa.

"Põhjamaades, kus temperatuur on madalam ning tarbimine seetõttu suurem, on need eriti kõrged, ulatudes 160-175 euroni megavatt-tunnist," tõdes Kera.

Kera juhtis ka tähelepanu sellele, et tuulevaikne ilm on eriti tugevalt mõjutanut Soomet, kus on installeeritud suured tuulepargid, mis aga ei saa praegu toodangut anda. Soomes oli tuuleparkide antud võimsus esmaspäeval ja teisipäeval umbes 100 MW, samal ajal kui septembris oli see 2500 MW.  

Ka Põhjamaade ja Balti riikide ühist elektribörsi pidava ettevõtte NordPool Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus ütles teisipäeval ERR-ile, et elektri hinna tõusu taga on kõrgem tarbimine ja vähe tuult nii Põhjamaades kui ka Baltikumis.

"Rootsi kolmandas piirkonnas on osaliselt veel tööle tulemata Ringhalsi tuumajaama 4. plokk, mis peaks saavutama maksimaalse võimsuse homme varahommikul," selgitas Arus.

"Eestis on pikendatud Auvere jaama remonti selle nädalavahetuseni, samuti on osaliselt töölt väljas Eesti Elektrijaama 8. plokk," lisas ta.

"Taastuvenergia vähesuse tõttu on aga turule pääsenud kallima marginaalkuluga gaasijaamad nii Lätis kui Leedus," ütles Arus.

Eesti kõikide aegade tarbimistipuks loetakse 18. veebruaril 2021 mõõdetud 1591 MW. Teisipäeval kella 11 ja 12 vahel oli Eesti tarbimise maht 1507,8 MW.