Rahandusministeerium teatas "Aktuaalsele kaamerale", et valitsus arutab eelarve kokkuleppeid neljapäeval kabinetinõupidamisel ning konkreetsetest arvudest räägitakse pärast seda.

"Ma saan värskema info põhjal aru, et valitsus küll järgmise aasta eelarve sai kokku nendes parameetrites lõpuks, kuhu sooviti jõuda. Küsimusi tundub rohkem selle kohta, mis juhtub 2025. ja järgmisest aastast. Valitsus vaatab mitte ainult ühe aasta, vaid pikemat ajahorisonti ja sealt paistab välja, et kui midagi täiendavat ei tehta kulude kokkuhoiu või täiendavate maksude kehtestamise näol, see läheb ainult kehvemaks," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

See puudutab ka 400 miljonit eurot, mis mitme aasta perspektiivis ilma konkreetse katteta tulude poolele sisse kirjutatakse.

"Eks see tähendab vajadust veel maksude küsimuses arutelu lähema poole aasta ja enama jooksul pidada, sest järgmise aasta keskpaigaks peaks olema selge, mis meid ootab maksude osas ees 2025. aastal. Ma arvan, et on hea, et selle arutelu pidamiseks on nüüd natuke rohkem aega, kui oleks muidu olnud," ütles Müller.

"Tundub, et on tehtud selline otsus, kus mingi osa otsust on lükatud edasi. Mis sinna nn solidaarsusmaksu tuleb, me ju tegelikult ei tea. See on ka natuke selline mustkunstniku trikk ja ma arvan, et siin võib-olla loodetakse selle peale, et majanduse olukord kuidagi iseenesest paraneb kiiremini ja siis ei ole nii suurt auku ja ei olegi vaja seda nii palju sinna panna," rääkis TÜ majandusprofessor Urmas Varblane.

Varblase sõnul oleks praegu hädavajalik ettevõtlusse raha suunata.

"Selles valguses on tohutu probleem Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutuselevõtuga. See on põhiline investeeringute allikas olnud. Meil on võimalik aastast 21 kuni 27 kasutada 3,4 miljardit eurot. Sellest on ära kasutatud 48 miljonit. See on see koht, kust on võimalik tõuge saada majanduse arenguks, maksutulusid saada ja lahendada neid probleeme, mis selle eelarveperioodi nelja aasta jooksul on," rääkis Varblane.

Mülleri sõnul pole olulist vahet, kas kehtestada pankadele eraldi maks või lasta neil välja maksta rohkem dividende ja selle pealt tulumaksu. "Kuna lihtsalt võtta omanikutulu või kasumeid omanikuna pangast välja, see tekitab mõnevõrra sarnaseid probleeme pangamaksuga, kus pangad kokkuvõttes omavad vähem kapitali, sellest tulenevalt vähem võimekust ettevõtetele ja inimestele laenu pakkuda."