Iga päev peatub 15 kilomeetri kaugusel Eesti põhjarannikust Soome lahes üle 20 tankeri ja kaubalaeva. Tegu on nende riikidega, kel Venemaaga kaubavahetus veel kehtib. Meie lähedal vetes ootavad nad pääsu Venemaa sadamasse.

"Vene Föderatsioon aastaid tagasi oma õigusloomes keelas nii-öelda sisenemise oma vetesse ära, et sinna keegi liiga vara ei tuleks, karteski laevade tihedat kontsentratsiooni ja ohtlikku olukorda, mis võib tekkida," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand.

Ankruala asub majandusvööndis, kuhu Eesti õigusruum ei laiene. Seega pole meil õigust nende tankerite ankurdamist keelata.

"Tegelikkuses meil ei ole võimalik neid ära ajada. Kui nad hakkavad teatud tegevusi tegema, mille põhjal meil on õigus nendelt mingit täiendavat dokumentatsiooni nõuda või etteteatamist, siis me saame seda teha. Aga tegelikku ankurdamist me rahvusvahelise mereõiguse mõistes ära ei saa keelata," ütles Läänerand.

Tankerite lähedalt avastas rahvusvaheline ekspeditsioon, et merepõhjas asuvad väga väärtuslikud rauamangaani mugulad ja koorikud erinevate mikrobioloogiliste kooslustega, milles on ka omajagu majanduslikku potentsiaali. 

"See on maailmateaduslikust täiesti unikaalne, unikaalsed fenomenid, ja et lasta lihtsalt ankrutel neid unikaalseid fenomene, mis kirjeldavad meil Läänemere protsesse ja kirjeldavad ka üldisemaid protsesse, mis on olulised selliste mangaaniressursside tekkimiseks," ütles Norra geoloogiateenistuse vanemteadur Aivo Lepland.

Kuigi laevad ja tankerid seisavad ankrus tühjana ning õiguslikult ei ole võimalik neid minema ajada, pole Leplandi sõnul õige käsi laiutada. 

"Päris niimoodi ei tohiks see ka olla. Kuivõrd me ikkagi teame, et tegemist on unikaalse merepõhjaga, siis kuulutada see mingiks eriliseks kaitsealaks või mingil muul moel kaitsta seda meie unikaalset ressurssi, milleks on Läänemeri," sõnas Lepland.

Mereväe vaates on tiheda laevaliikluse koridori kõrval mahukas ankrusolemine väheturvaline.

"Laevad võivad ankrust lahti tulla või triivima hakata tugeva tuule korral ja üksteisega kokku põrkuda, selle tõttu võib juhtuda õnnetusi. Samamoodi võib olla, vähemtõenäoline, aga siiski võimalik, et ka pahatahtlikud õlijääkide vettelaskmised," rääkis Mereväe reostustõrje peaspetsialist Mati Kose.

Piirkonna turvamiseks teeb Eesti koostööd nii siseriiklikult kui põhjamaadega. Õnnetuse korral kehtib põhimõte, et meri on kõigi oma, seega abistame meie vajadusel soomlasi-rootslasi ning kui õnnetus on lähemal Eesti rannikule, tulevad põhjanaabrid appi.