"Eesti oli esimene riik, kes oma majandusvööndis läks kindlustusi kontrollima, seda lisaks raadio teel päringutele ka füüsiliselt. Füüsilised kontrollid, mida on nüüd pisteliselt tehtud alates juuni algusest, näitavad ka, et dokumendid on korras olnud. Tehtud on üle 240 päringu ja seitse füüsilist kontrolli," rääkis kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus ERR-ile.

Tema sõnul teevad laevade kaptenid valdavalt korrektselt koostööd ja edastavad küsitud andmed.

"Ühel juhul oli tõesti olukord, kus kapten päringutele ei vastanud ja keeldus ametivõime pardale laskmast, aga nädal hiljem ta ikkagi esitas vabatahtlikult ise kõik dokumendid. Seal oligi näha, et kindlustus oli kehtivuse kaotanud, aga järgmisel päeval ta tegelikult tegi uue kindlustuse, nii et ka see lahenes ära. Aga selline kontroll ja survestamine selles mõttes toimib, nii et seda survet peab hoidma," lisas Viilipus.

Kliimaministeeriumi pressiesindaja Martin-Erich Torjus täpsustas, et kontrollijatele laevadokumente esitamast keeldunud laeva kindlustus oli pärinenud sanktsioonide-aluselt Vene ettevõttelt ja päev hiljem vahetati kindlustusfirma välja. Tema sõnul viivad kontrolle läbi ühiselt merevägi, transpordiamet ja keskkonnaamet.

Kindlustuse olemasolu on tähtis, kuna Venemaa kasutab sanktsioonide tõttu oma väliskaubanduses kolmanda maailma aluseid, mis on pahatihti halvas seisukorras, olles ohuks keskkonnale, meresõiduohutusele ja julgeolekule, seda eriti rannikuäärsetes riikides. Vene sanktsioonide ühe osana on lääneriigid keelanud oma kindlustusfirmadel kindlustada Venemaa kaupu vedavaid aluseid.

Eesti majandusvetes seisvate laevade kontroll on vajalik, kuna need laevad sanktsioonide kartuses enam Euroopa sadamatesse ei sisene, kus oleks toimunud nende dokumentide ja seisukorra tavapärane kontroll, selgitas Viilipus.

"Kuna Venemaalt lähtuv liiklus väga palju enam Euroopa sadamatesse ei tiku, siis see tähendab, et selle kontrollimehhanismi kaudu me seda infot enam ei saa ja seetõttu niisugused majandusvööndi kontrollid aitavadki meil saada infot nii laevade tehnilise seisukorra kui ka kindlustusdokumentide kohta," rääkis Viilipus. "Varasemalt seda infot lihtsalt ei olnud, sest kui see laev ei käi sadamariigi kontrollimehhanismist läbi, siis need andmed rahvusvahelistes andmebaasides aeguvad. Ja kui on terve hulk laevu, kes enam Euroopa sadamatesse ei käi, siis ongi vaja leida, et kust seda infot saada ja selle põhjal siis otsustada, milliseid laevu jälgida, millised on kõige ohtlikumad ja kuidas siis võib-olla täpsemalt ka rahvusvaheliselt järgmisi samme astuda," selgitas ta.

Enne juunit puudus sellekohane info täiesti ning selle saamise üle käisid väga suured vaidlused, märkis Viilipus. Saadud andmete alusel saab ka teada, mis riigid varilaevastiku alustele kahtlasi kindlustusi võimaldavad, lisas ta. "Sealt filtreerusid välja need lipuriigid, kes kergekäeliselt igasuguseid uusi kindlustusi aktsepteerivad, millel ilmselt tõenäoliselt katet ei ole," ütles ta.

"Kui senimaani turg toimis selliselt, et umbes 90 protsenti laevandusest tervikuna omas lääneriikide kindlustusi, siis nüüd on näha, et need kindlustused tulevad kolmandatest riikidest, sealhulgas Venemaalt, Hiinast, Indiast ja isegi Kõrgõzstanist ning igalt poolt mujalt. See on tegelikult täiesti legaalne, ega see ei ole keelatud, aga lihtsalt turg oli [varem teisiti] välja kujunenud," rääkis Viilipus.

Kuna rahvusvaheliselt ei ole kindlustuste suhtes muud kontrollimehhanismi kui lipuriikide nõuded, siis oleneb kindlustuste adekvaatsus lipuriigist, selgitas ta.

Regiooni riigid teevad koostööd varilaevastiku jälgimiseks

Eesti koos 11 muu Läänemere ja Põhjamere rannikuriigiga alustas sel aastal ekspertide tasandil koostööd, mille raames arutatakse ühiseid samme Venemaa varilaevastikuga võitlemisel, kuna see kujutab keskkonnale, meresõiduohutusele ja julgeolekule, eriti rannikuäärsetes riikides.

Neist Eesti ja Ühendkuningriik on aga ainsad, mis hakkasid oma majandusvetes sõitvatelt Vene varilaevastiku alustelt kindlustusdokumente küsima, ütles välisministeeriumi esindaja. Valdavalt on kontrollitud laevade dokumendid korras olnud.

"Peale ekspertgrupi esimest kohtumist Kopenhaagenis hakkas Eesti koguma oma majandusvööndis isetekkelistel ankrualadel Venemaa sadamatesse ligipääsu ootavatelt laevadelt informatsiooni mh nende kindlustuse kohta. Oktoobris alustas sarnase tegevusega ka Ühendkuningriik Doveri väinas (Calais' väinas - toim.)," teatas ministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma ERR-ile.

Koostööformaadis osalevad lisaks Eestile ja Ühendkuningriigile veel Taani, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra, Poola ja Rootsi.

"Ekspertgrupi kohtumistel jagavad riigid omavahel teadmisi ja kogemusi ning võimalusi, kuidas koos efektiivselt Venemaa varilaevastikust tulenevaid ohte maandada. Koordineerime ühiselt ka sanktsioonide kehtestamist laevade kohta ning suhtlemist rahvusvaheliste institutsioonide ja kehanditega. Koos tegutsedes on meie mõju suurem. Infovahetus ja koordinatsioon toimub ka samade riikide ringis ka füüsiliste kohumiste vahel," ütles Meresma.

Meresma sõnul võivad riikide geograafilisest asukohast ja rahvusvahelisest mereõigusest tulenevalt tegevused ja lähenemised Vene varilaevastiku suhtes erineda.