Neljapäeval sai valitsus kokku järgmise aasta riigieelarve, vähemalt nii nad väitsid. Kuid tegelikult ei tea me siiani, kui suured on valitsusel järgmise aasta kulud ja tulud.

Valitsus lubas, et lõplik eelarve suurus saab avalikuks teisipäeval. Senikaua veel töö eelarve kallal käib. 

"Mina olen väga rahul, sest et me oleme parandanud reaalset eelarvepositsiooni väga olulisel määral väga oluliste summadest. Me oleme võtnud selge suuna eelarve kordategemise poole, nii nagu me lubasime, aga loomulikult ei saa eeldada, et ühe aastaga teemegi selle meeletu augu korda," ütles Võrklaev.

Niipalju on teada, et järgmisel aastal tõuseb käibemaks 22 protsendini. Veel saab Võrklaev öelda, et võrreldes kevadel prognoosituga, tuleb eelarve puudujääk väiksem. Seda suudeti vähendada 2,8 protsendile SKP-st ehk siis 450 miljoni euro võrra. 

Kuid riigieelarve miinusest välja toomise nimel plaanib valitsus muuta riigieelarve baasseadust. Siis saaks Eesti karmimad eelarvereeglid asendada Euroopa Liidu leebematega, mis lubavad rohkem kulutada ning ka rohkem laenu võtta.

Kokkuhoidu soosiv niinimetaud kikilipsu-seadus loodi ajal, mil rahandusminister oli Sven Sester.

"Selle mõte on ikkagi selles, et sa üle oma võimete ei ela. Ehk kui mingil põhjusel, on läinud üks aasta läbi kriiside raskesse aega, et siis tulevikus tõmmata ikkagi kokku ja taastada oma maine. Aga praegusel hetkel valitsus on jõudnud olukorda, kus ta baasseadust hakkab leevendama ja näha on, et nad ei suuda lihtsalt eelarvet raamides hoida ja teevad täna samme, mida ausalt öelda Reformierakonna poolt poleks kunagi uskunud," rääkis aastatel 2015-2017 rahandusministri ametit pidanud Sester.  

"Kui me peaksime jälgima neid, mis meil oma baasseaduses, siis lihtsalt ühiskond ei jääks terveks nende kas siis kokkuhoiu või siis maksumuudatuste peale," ütles Võrklaev.

Puudujääk süveneb

Lisaks reeglite lõdvendamisele võtab valitsus järgmise aasta eelarve 2,8 protsendilise puudujäägi katmiseks laenu.

"Järgmise aasta puudujääk on umbes 1,2 miljardit eurot, see on veidi alla kolme protsendi SKP-st. Et kui meie varasemaid eelarveaastaid kõrvale tuua, see on üsna ulatuslik puudujääk. Mis siin võibolla isegi olulisem on, on see, et kui nüüd maksupoliitiliselt või eelarvepoliitiliselt laiemalt midagi ette ei võeta, siis igal aastal see puudujääk süveneb," ütles Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.

Kriisiaastatel 2008-2009 peaminister olnud Andrus Ansip ütles, et toona oli valitsusele selge, miks tuleb rahakotti koomale tõmmata. 

"Pärast iga eelarvekõnelust õhtul kõnelejad andsid ajakirjanikele teada, milles lepiti kokku, mille üle vaidlused jätkuvad ja milles kokkulepete saavutamine on ülimalt ebatõenäoline. Sellepärast rahvas sai ka siis kaasa mõelda ja hommikul kohvi juues siis pere keskel ka arutada, et mis on õige ja mis on vale. Ja seetõttu ei tulnud ükski otsus kuidagi suure üllatusena. Praegu me kuuleme väga harva midagi nendest läbirääkimistest, tilgub midagi välja, sellist süstemaatilist kaasamist ei ole ju olnud ja ega seda eesmärkigi ei ole," ütles Ansip.

Kiirelt kabinettide vaikuses sündinud eelarveotsused ongi enam häirinud avalikkust ja huvigruppe.

"Eelarve koostamise protsess oli pigem nii-öelda suletud uste taga, et seal ei olnud väga palju kaasarääkijaid, ei küsitud ekspertgrupi teadmisi, ei küsitud huvigruppide teadmisi, mis tegelikult on ju praeguses olukorras meil väga kriitiline," ütles TTÜ rahanduse doktor Triinu Tapver.

"Sõnumi toos on arusaamatu, arusaamatu ühiskonnale, arusaamatu ettevõtjatele, tavainimestele ja kui vaadata, milliseks olukord on kujunenud, siis tegelikult elatakse selgelt üle oma võimete," sõnas Sester.

"Eelarveläbirääkimised ongi väga pingelised, teravad vaidlused, erinevate ideede eest seismine - kas rohkem kokku hoida, kas rohkem makse tõsta, mida teistmoodi, igal ministril on oma vaatenurk. Aga ühiskonna jaoks ma ütleks, et ei ole väga palju ärevuseks üldse põhjust, sest et need kõik suured asjad kahekümne neljanda aasta vaates on olnud teada, seal suuri raskeid üllatusi pole," ütles Võrklaev.

Katteta kulud

Eelarve läbirääkimised läksid raskelt, sellest annab tunnistust kasvõi see, et 400 miljonit eurot ei suudetudki eelarvesse leida.

Kui järgmise aasta eelarve auke kaetakse laenuga, siis eelarvestrateegias 2025 aastaks planeeritud 400 miljonile eurole tuluallikas puudub. Samamoodi on seal 150 miljoni euro eest katteta kärpeid.

"See tegelikult on uskumatu. See paneb sellise ebastabiilsuse ühiskonnas püsti, et näidake mulle ettevõtjate, kes tahaks täna investeerida Eesti majandusse, kui nad ei tea, kus kohast valitsus tulevikus 400 miljoni ära hakkab võtma, milliste meetmetega, kelle käest. See on ikkagi väga ebastabiilne, see ebastabiilus, mis praegu on tekkimas," rääkis Sester.

"Tegelikult saaks seda võrrelda ju sellega, et ma võin ka öelda, et noh, järgmine aasta ma iga kuu hakkan 500 eurot lisaks teenima, aga kust ma selle 500 eurot võtan, ma veel ei tea. Samas on väga ära planeeritud, kuhu ma selle kulutan," ütles Tapver.

Kattai sõnul on valitsus välja öelnud, et 400 miljonit tuleb kasvõi avaliku debati käigus leida. "Minu tõlgenduses tähendab see seda, et on näidatud üles soovi eelarvet tasakaalu poole liigutada. Oluliselt parem oleks kui me ka teaksime, kust see puuduolev summa võetakse."

Viimased kuus aastat on Eesti riigieelarve olnud miinuses ehk oleme kulutanud rohkem kui riigile raha sisse tuli.

"Hetkel on puudujääk süstemaatiliselt kujunenud nii suureks, et ainult kulude kasvu piirates ilmselt seda vahet ei vähenda piisavalt. Kindlasti tuleks otsida neid võimalusi ja kulukohti, kus on võimalik riiki efektiivsemalt ülal pidada, aga praeguste numbrite juures paistab, et tuleb vaadata ka võimalikele uutele tulukohtadele otsa, erinevatele maksuvõimalustele," rääkis Kattai.