Viimastel nädalatel on USA valitsus üritanud rahvusvahelisele kogukonnale tõestada, et nad on valmis võtma liidrirolli ülemaailmsete probleemide lahendamiseks.

"Aastakümnete pikkune geopoliitiline stabiilsus on muutunud aina suuremaks võitluseks autoritaarsete ja revisionistlike jõududega. Venemaa agressioon Ukrainas on kõige otsesem ja tõsisem oht rahvusvahelisele korrale," ütles USA välisminister Antony Blinken.

"Kinnitasin järjekordse julgeolekuabi Ukrainale, mille hulgas on rohkem suurtükke, laskemoona ja tankitõrjerelvi. Peagi jõuavad Ukrainasse ka esimesed USA Abramsi tankid," teatas USA president Joe Biden hiljuti.

Valge Maja teade järjekordsest abisaadetisest oli Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile kindlasti kergendus, kuid seekordne külaskäik USA pealinna Washingtoni oli täiesti erinev aastatagusest. Toona võeti Zelenski kongressis soojalt vastu ja ta pidas mõlema koja seadusandjate ees kõne. Seekord toimusid kohtumised kaamerate eest varjul. Suureks kõneks ei leitud aega. Teatud vabariiklased ei soovi rahuldada 24 miljardi dollari suurust abi, mida Bideni administratsioon on Ukrainale palunud.

"Administratsioon peaks Ukraina abi eest võitlema. Kui neil on olemas võidustrateegia, tahaksime seda kuulda. Kui nad teavad, kuidas konflikti lõpetada, sooviksime seda teada," sõnas vabariiklasest senaator Josh Hawley.

"Usume demokraatiasse ja seisame selle eest ka edaspidi, aga olen iga probleemi kohta alati öelnud, et oluline on läbipaistvus. Räägime raskesti teenitud maksumaksjarahast. Tahan kindlustada, et on selge, kuhu need vahendid lähevad," rääkis USA esindajatekoja vabariiklasest liider Kevin McCarthy.

Nii mõnedki kongressi liikmed on viidanud korruptsioonile Ukraina valitsuses, mis on tekitanud kahtlusi, kuidas ameeriklaste abi kasutatakse. Zelenski otsus vabastada ametist kaitseminister Oleksi Reznikov valas õli veelgi rohkem tulle.

"USA ametnike kinnitusel pole ühtegi tõestatud juhtumit, et Ukrainasse saadetud USA relvad oleksid liikunud mujale. Aga Ukraina vaevleb korruptsiooniga. Viimastel kuudel on olnud näha laiaulatuslikku korruptsioonivastast võitlust," ütles CBS-i uudiste välistoimetaja Holly Williams.

"President Zelenski on astunud samme korruptsiooniga võitlemiseks, mis näitab, et ukrainlased võtavad seda surmtõsiselt. Nad teavad, et USA ja paljud teised riigid maailmas, kes Ukrainat toetavad, tahavad kindlustada, et saadetud abi kasutatakse õigesti," rääkis Blinken.

Samuti on osa Washingtoni poliitikutest kurtnud, et Ukraina vastupealetung ei edene soovitud kiirusel, mistõttu tundub, et kogu varustus liigub lihtsalt musta auku. Teised aga rõhutavad, et sõda oleks hoopis teist nägu, kui ameeriklased poleks pidevalt abi saatmisega venitanud, alates F-16 hävituslennukitest kuni ATACMS-i pikamaarakettideni. Viimaseid otsustati USA meedia andmetel Ukrainale nüüd väikesel hulgal saata, kuigi Valge Maja eelmisel nädalal oodatud avalikku teadet ei teinud.

"Suurtükimürsk lendab umbes 30, aga ATACMS-i rakett 300 kilomeetrit. Muretsesime, milliste sihtmärkide jaoks neid kasutatakse. Me ei taha eskalatsiooni, aga oleme praegu olukorras, kus ukrainlastel on edasi liikumiseks vaja suuremat võimekust," ütles demokraadist senaator Mark Kelly.

Ukraina president selgitas kongressi poliitikutele, et USA abi lõppemine tähendaks kahtlemata Venemaa võitu. Eriti ajal, kui Vladimir Putin üritab tugevdada liitlassuhteid Põhja-Korea ja Hiinaga.

"Kui Putinil lastakse puhtalt pääseda, siis peame olema valmis võitlema Hiinaga Taiwanis. Kui selleks ei olda valmis, siis seisame silmitsi maailmaga, kus võidutseb kaos," kommenteeris vabariiklasest senaator Lindsey Graham.

"Kes tunneb kõige rohkem huvi selle vastu, kas kavatseme Ukrainale abi saata ja neid edaspidi toetada? Vastus on Hiina president. Sellel kõigel on mõju kogu maailmale. Veetsin president Zelenskiga möödunud nädalal aega ja üritasin talle kinnitada, et abi tuleb. Kui praegu ebaõnnestume, siis on võimalik, et ühe või kahe aasta pärast oleme Venemaaga otseses konfliktis. Me ei soovi seda," rääkis Mark Kelly.

"Venemaa sissetung on teinud selgeks, et rahvusvahelise korra rünnak ühes piirkonnas haavab inimesi kogu maailmas. Oleme üritanud selle teadmisega tuua Atlandi-ülesed ja Aasia ja Vaikse ookeani liitlased teineteisele lähemale, et kaitsta ühist julgeolekut, heaolu ja vabadust," sõnas Blinken.

Praegu pole aga selge, kas USA saab võtta maailmas administratsiooni soovitud juhtrolli, kui riigi eesmärkides ei suudeta kodus üksmeelele jõuda.