Aastakümneid Hiina suhteid USA ja Euroopaga uurinud Norra kaitseuuringute keskuse professor Liselotte Odgaard ütles, et Hiina vajab Venemaad strateegilise partneri, mitte väikevennana.

"Hiina vajab Venemaad kahetasandilise dilemma loomiseks USA liitlassüsteemile nii, et USA, Euroopa ja Indo-Vaikse ookeani liitlased Jaapan, Lõuna-Korea ja Austraalia tunnetaksid ohtu mitte ainult Indo-Vaikse ookeani ruumis, vaid ka NATO piiril Euroopas alates Arktikast kuni Vahemereni," rääkis ta.

Pekingi jaoks on probleemne, et Moskval ei lähe Ukrainas sõjas hästi, kuid sellele vaatamata ei lõpeta Venemaa toetamist. Peking kasutab sama taktikat, mis toimis Põhja-Korea tuumaprogrammi väljatöötamise ajal.

"Hiina ootas, sest teadis, et lõpuks pöördub maailma tähelepanu mujale. Ja täpselt nii juhtuski. Samasugune on Hiina kalkulatsioon ka Venemaa sõja puhul Ukrainaga. Seepärast jätkabki Hiina Venemaa abistamist ja proovib aidata Venemaal end üles ehitada," kommenteeris Odgaard.

"Hiinal on mitmeid asju, mida Venemaa vajab. Üks näide. Hiinal on üks maailma arenenumaid logistikasüsteeme, mis hõlmab õhu-, mere- ja maatransporti. Seda saab kasutada ka Venemaa, sest sellised asjad on kahese kasutusega," lisas ta.

Tallinnas ABCD konverentsil osalenud Odgaard ütles, et Pekingil kasvab mure majanduse, eriti kinnisvarasektori pärast, millel ei lähe nii hästi nagu varem. See aga ei takista Hiinal jõuliselt oma naabritele kohta kätte näitamast. Viimane kord oli see Filipiinidega väikese kaljunuki pärast Lõuna-Hiina meres.

Hiina jõuline käitumine ei tähenda siiski, et probleeme hakatakse lähiajal sõjaliselt lahendama, usub Odgaard. Jaapan on ohtu haistes tõstnud oma kaitse-eelarve tavapärase ühe protsendi asemel kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

"Aeg hakkab otsa saama ning Jaapan peab valmistuma. Jaapanil peab olema valmisolek võidelda Põhja-Korea väljakutsetega, Venemaa eskalatsiooni ja isegi taktikalise tuumarelva võimaluse või ähvardusega, Hiina armee aktiivsusega Ida-Hiina meres Senkaku saarte lähedal ja Lõuna-Hiina meres," rääkis Tokyo ülikooli välispoliitika professor Tomonori Yoshizaki.

Jaapani välis- ja kaitsepoliitikaga aastaid tegelenud Tomonori Yoshizaki pakkus, et samameelsed riigid võiksid luua uue toetusformaadi.

"Need kolm riiki ehk Venemaa, Põhja-Korea ja Hiina on suur oht, mis ei ähvarda ainult Jaapanit, vaid ka USA võidakse üheks ühiseks vaenlaseks nimetada. Seega, kuidas nad õõnestaksid NATO laiendatud heidutust või USA liitlust Vaikse ookeani ruumis Lõuna-Korea, Jaapani, Austraalia ja Filipiinidega. Seega, millele me peame mõtlema, on raudkindla pühendumise laiendamine, mis näitaks USA ja samameelse riigi liidu tugevust," ütles professor.

Suur murekoht on Taiwan – kas ja kes peaksid teda abistama, kui Hiina viib oma ähvarduse ellu ja ründab saart. Liselotte Odgaard arvab, et rünnakut ei tule, sest Hiina sõjavägi on korrumpeerunud, mitmed võimed eksisteerivad vaid paberil ning juhtimisstruktuur on ülevalt alla nagu Venemaalgi, mis viitab, et niimoodi sõda ei võideta. Ja ajalistele tärminitele ei tasuks tema arvates üldse eriti tähelepanu pöörata.

"Väidan, et võimalused Taiwani sõja puhkemiseks on väikesed. Hiina liidrid seavad alati mingeid kuupäevi, millal tuleb valmis olla Taiwani ülevõtmiseks. See ei tähenda, et nad kavatsevadki seda ellu viia ning mõnikord lükkavad nad kuupäevi edasi. Hiina on sellistel juhtudel tegelikult päris paindlik," rääkis Odgaard.

Jaapan on Taiwani väinas väga pühendunud, kuid nii Taipei kui ka Tokyo ootavad, et Austraalia, Lõuna-Korea, aga ka Euroopa riigid mõtleksid, mida teha lisaks regulaarsetele kohtumistele NATO tippkohtumise kõrval.

"Nii nagu Ukraina puhul, mis on lähinaaberriik või siis naaberregioonis, kuid mitte alliansi liige, siis mida saab teha, on toetamine, vastupidava toetuse andmine Ukrainale ja Taiwanile. Siis ei saa Vene või Hiina sunnimeetmed võitu. Ei. Peame peatama või keelama vaenlasel saavutamast esimest ja selget võitu," ütles Tomonori Yoshizaki.