Elukalliduse tõusu tõttu on suurenenud toimetulekutoetuse vajajate hulk
Elukalliduse tõus on suurendanud toimetulekutoetuse vajadust ning Tallinnas on tänavu möödunud aastaga võrreldes taotluste arv kolmandiku võrra suurem. Abi vajatakse rohkematel kuudel ja suurenenud on ka toetussummad.
Tavaliselt on Tallinnas toimetulekutoetuse saajate arv seotud linnaosa suurusega, seega on justkui reeglipärane, et Lasnamäel on abivajajaid rohkem. Sel aastal on aga 70 protsenti rohkem toetuse taotlejad ka Mustamäel, Põhja-Tallinnas ja kesklinnas. Ainiti tänavu poole aastaga on pealinnas makstud 11,3 miljoni euro eest toetusi, samas kui kogu eelmisel aastal oli see summa 15 miljonit.
Kui eelmise aasta esimesel poolaastal maksti pere kohta keskmiselt toetust 850 eurot, siis sel aastal on summa juba 1750 eurot.
"Perede või pereliikmete arv on läinud väiksemaks, aga taotluste arv on suurenenud ja summa – keskmine toetus on kasvanud. Eelmisel aastal oli keskmine toimetulekutoetus pere puhul 850 eurot, sel aastal on see 1750 eurot. See vajadus on sügavam. Pered on sel aastal taotlenud keskmiselt neli korda seda toetust, eelmisel aastal oli keskmine kaks korda. Ehk see näitab seda, et perede vajadus või vaesus on süsteemsem," selgitas Tallinna abilinnapea Betina Beškina.
Linna teenusena pakutavas supiköögis on samuti inimesi rohkem näha. Kui veel möödunud aastal oli abivajajate seas kodutuid 70 protsenti ja toimetuleraskustes inimesi 30 protsenti, siis nüüd on neid pigem võrdselt.
"Kui varem käis rohkem kodutuid inimesi päris tänavalt, siis on hakanud meie juures söömas käima ka väga paljud inimesed, kellest on näha, et nad on lihtsalt toimetulekuraskustes. Ütleme, et on sellise puhtama välimusega ja näevad suhteliselt korralikud välja, aga lihtsalt mingitel põhjustel ei tule toime oma eluga. /.../ Ma arvan, et see on viimaste aastatega pigem elu kallinemisest, kus hinnad on meeletult tõusnud," rääkis supiköögi abiline Sander.
Neli korda nädalas supikööki külastav Boris nendib, et vaid toetustest on raske ära elada.
"Praegu elan sotsiaalmajas ja ma tulen siia tihti sööma, sest ma olen invaliid ja invaliidsuspensioni eest on väga raske ära elada. Viimasel ajal on veel raskem, sest kui ma vaatan hindu, ja kui eelmisel aastal sain pensionist elada ja sain isegi midagi kõrvale panna, siis nüüd ma saan vaevu sellega hakkama. Pean väga palju kokku hoidma," rääkis Boris.
Toimetulekupiiri suuruse kehtestab riigikogu riigieelarves ja see on pere ainsale või esimesele liikmele 200 eurot, igale järgnevale täisealisele pereliikmele 160 eurot ja alaealisele lapsele 240 eurot. Järgmise aasta eelarvesse ei ole tõusuks vahendeid planeeritud. 200-eurone toimetulekutoetus on Beškina sõnul liiga väike.
"Statistikaameti andmete järgi on minimaalne toidukorv tänapäeval Eestis 128 eurot kuus. Me võime diskuteerida selle üle, millist toitu te saate selle raha eest kuu aega, aga et kõik muu maksab 72 eurot kuus, on ka väga küsitav," sõnas abilinnapea.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"