Mis peab Eesti poliitikas veel rohkem halvemaks minema, et te kaaluks poliitikasse minemist?

Ma ei arva, et Eesti poliitikas täna ei ole häid ja asjatundlikke inimesi, kes veeretavad Eesti turvalisse tulevikku. Ma olen täiesti kindel, et neid seal on. Aga neil on ka kergem tööd teha, kui avalikkus aitab neid selgemal sõnumi seadmisel. Täna on minu jaoks selge probleem see, justkui tunnen, et laevuke hulbib ja kuhugi suunda ei minda.

Kevadiste riigikogu valimiste eel käis läbi, et Eesti 200 kutsus teid oma ridadesse, aga kas ka Reformierakond kutsus?

Vastab tõele.

Mulle on väidetud, et sellel pakkumisel oli veel üks pool.

Ma arvan, et sellised arutelud, et me looksime sellised või teistsugused võimalused, kui te liituksite meie erakonnaga, sellised arutelud on Reformierakonnale selgelt kättesaadavamad kui Parempoolsetele või Eesti 200-le.

Mis teile pakuti?

Ma arvan, et see võiks jääda siinkohal nii, nagu ta on. Need arutelud tõepoolest aset leidsid. Aga ma ei hakka ka salgama, et me rääkisime Kaja Kallasega kahel korral sellest. 

See oli NATO peasekretäri ametikoht?

Seda ei saa ju peaminister kuidagi lubada!

Ma saan aru, et see vestlus oli sedapidi, et kui te astuksite Reformierakonda, siis oleks Eestil lihtsam? Kuidas see päriselt siis oli?

See ei olnud muide üldse ainukene arutelupunkt seal. Aga kui see küsimus nüüd niimoodi esitada, siis ma ei tahaks ka valetada, et see nii oli jah. Et meil oli selline arutelu.

Kas te ilma Reformierakonda astumiseta oleks olnud halvem kandidaat?

See ei ole üldse see arutelu koht. Arutelu koht oli tegelikult see, et minul oli tekkinud tunne ametist lahkudes vesteldes oma ametikaaslaste ja mõne teise riigi ministritega, et võib-olla me võiksime sellise kampaania teha. Aga seda kampaaniat ei tekkinud.

Kas ei tekkinud sellepärast, et te ei astunud Reformierakonda?

See võis olla ka sellepärast. Nagu Kaja Kallas on öelnud, et tema ei usu iial, et seda kohta võiks saada eestlane. Ta võis seda mitte päriselt nagu ka uskuda. Aga tõepoolest oli meil selline jutuajamine, et minu toetamine on poliitiliselt ohtlik juhul, kui ma ei saa ja tulen ikkagi Eesti sisepoliitikasse. Kui niimoodi juba küsitakse, siis ma valetada ei tahaks. Nii see oli jah.

Aga see ei oleks ju teie võimalusi seda ametipositsiooni saada suurendanud?

Rahvusvaheliste ametipositsioonide saamiseks tuleb alati teha korralik kampaania. Ja ma täna ka näiteks näen, et on minu ekskolleege, kes teevadki sellist kampaaniat. Aga sa ei saa seda kampaaniat teha ilma oma riigi ministrite, välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, kõigi nende inimesteta. Ja tollel hetkel ei olnud ilmselgelt meie ametnikel ja ka meie peaministril väga suurt usku, et see võiks edukas olla. See kindlasti on ka siin taustal kuskil olemas.

Aga sellest kõigest ei maksaks teha pealkirja, et Kersti Kaljulaidi Reformierakonda mitteastumine jättis ta NATO peasekretäri kohast ilma?

Jumala eest, seda küll ei saaks teha. See oleks üsna imelik pealkiri. See jätaks mulje, et meie siin Eestis kuidagi seda asja otsustame. Aga jah, meil oli see arutelu ja see aus nägemus, et konkurenti ei saa üles rääkida... Tõepoolest, see selles vestluses esile tuli.

Ma olen päris murelik, et sa seda siin küsid, sest ma tegelikult olen olnud hästi pahane, et poliitikute omavahelised vestlused kipuvad saama ajakirjanduses välja toodud. Ja enam ei ole isegi ühtegi turvalist kabinetti. Isegi mitte peaministri kabinet, kus saaks sellest asjast rääkida nii, et see see välja ei tule.

Ma saan aru, et te lihtsalt ei leidnud seda sisemist oravat endas üles?

No tegelikult on niimoodi, et ma ei näe, et selles erakonnas oleks talendi ja heade tegijate puudust. Ma väga hindan seda, et Reformierakonna pink tegelikult Eestis on väga pikk. Nende valimistulemus näitab, et valija tegelikult hindab nende track record'it või seda, mida nad on teinud. Ja ma kindlasti ei tundnud, et sealt oleksin mina puudu.