Kevadel presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetas kolmapäeval üheksa ja selle vastu hääletas 76 riigikogu liiget. Seega jätkub seaduse edasine menetlemine üldises korras.

Seaduse saatus selgub pärast täiendavate muudatusettepanekute esitamist 11. oktoobril. Praegu puudub muutmise sisus riigikogus üksmeel, mida ja kuidas muuta.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp (SDE) märkis, et seaduse sõnastus hõlmab tegelikult palju rohkem objekte kui ainult punamonumendid, ja soovitas seadust muuta kitsendades tähelepanu vaid monumentidele.

Lomp selgitas: "Ei ole mõtet sõdida mingi Sillamäe tädiga, kellel on rõdu küljes sümboolika, mida maja renoveerimisel oleks võimalik katta kinni nii ehk naa."

Riigikogu liige Helir Valdor Seeder (Isamaa) väljendas muret seaduse menetlemise viivituse pärast ja leidis, et koalitsioon ei näidanud piisavalt tahet sellega kiirendatud korras edasi liikuda.

Seeder ei soovita seaduse sisu muuta, sest see tema arvates vastab põhiseadusele. Tema hinnangul võib seaduse vastuvõtmine takerduda soovipuudusesse seda küsimust lõpuni lahendada.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nimel kolmapäeval suures saalis ettekande teinud Urve Tiidus (Reformierakond) ei soovinud ERR-i küsimustele vastata. 

Nn punamonumentide seaduse eesmärk on reguleerida avalikult nähtavate sümbolite rajatistelt eemaldamist, et takistada vaenu õhutamist ja okupatsioonirežiimi õigustamist.  

President Alar Karis jättis 7. märtsil välja kuulutamata riigikogus 15. veebruaril vastu võetud nn punamonumentide avalikust ruumist teisaldamise seaduse ehk ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse, kuna see on vastuolus põhiseadusega.