"Vastuvõetud seaduse paragrahv 1 lõige 1 on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse paragrahv 13 lõige 2," sõnas president Karis.

Riigikogus vastuvõetud seaduse paragrahv 1 lõige 1 ütleb: "Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist."

Riigipea selgitas oma otsuses, et seletuskirja järgi on seaduse eesmärk keelata ja eemaldada avalikust ruumist sellised rajatised, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet või kujutavad ohtu Eesti julgeolekule.

"See on legitiimne eesmärk, kuid keelatud rajatised on seaduses määratletud väljendiga, millele pole ka tavapäraste tõlgendamismeetoditega võimalik anda ühemõttelist sisu," märkis Karis.

Seaduse seletuskirjast nähtub, et keelatud rajatiste all on mõeldud eeskätt neid, mis seonduvad Nõukogude võimu tegevusega. "Keeld ise on aga sõnastatud palju laiemalt. Sellises olukorras peab seaduse rakendaja tegema oletusi selle kohta, mida ebaõnnestunud sõnastusest hoolimata tegelikult silmas peeti," kritiseeris president. 

Õigusselguse põhimõte nõuab, et seadus oleks piisavalt selge ja arusaadav, võimaldamaks igaühel riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt, lausus president Karis. "Lisaks kallutab ebaselgelt sõnastatud keeld riski vältimiseks eemaldama rajatisi või hoiduma rajatiste püstitamisest, mille eemaldamine avalikust ruumist pole seadusandja eesmärk," lisas ta.

Danilson-Järgi hinnangul on presidendi otsus poliitiline, mitte sisuline

Seaduse autori justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul on presidendi otsus poliitiline, mitte sisuline, tehes seaduse kohta meelevaldseid järeldusi.

"Näiteks vaenu õhutamine, samamoodi agressiooni kuriteod, okupatsiooni õigustamine – kõik need mõisted on täna kasutatud karistusseadustikus, nii et kui president leiab, et need on õigusselgusetud ja liiga üldised ja ebamäärased, sel juhul ta peaks asuma seisukohale, et ka karistusseadustik ei ole põhiseadusega kooskõlas," kommenteeris Danilson-Järg.

Tema sõnul on tähtis, et uus riigikogu koosseis võtaks seaduse muutmata kujul vastu ning kui president endiselt leiab seaduse õigusselgusetu, siis võiks vaidluste lõpetamiseks pöörduda riigikohtusse.

Michal: uus riigikogu koosseis peaks eelnõu selgemaks tegema

Parlamendil on kaks võimalust. "Riigikogul on kaks võimalust – kas võtta see nii-öelda muutmata kujul vastu või seda muuta. Pigem on tunnetus, et seda peaks muutma, nii et riigikogu saab siis arutada," ütles peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu äsja töö lõpetanud koosseisu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et presidendi otsus oli ootuspärane.

"Ma arvan, et ongi ainult loogiline, et nüüd valitud koosseis võtab seda uuesti arutada. Minu soovitus oleks seda uuesti arutada, mitte sellisel kujul uuesti vastu võtta. Ma arvan, et seda saab selgemaks kirjutada, aga kui kaua see aega võtab, seda näitab juba uus koosseis," rääkis Michal.

"Ka täna on võimalik avalikku korda ohustavaid monumente nagu näiteks Narva tank ära viia ka korrakaitseseaduse alusel. Aga tuleviku jaoks küllap on vaja mingit regulatsiooni, mis ütleb, kuidas sellisel juhul siis käitutakse kui tekib mõni hoone või rajatis, millega hakatakse erinevaid sõjakuritegusid või okupatsiooni ülistama või õigustama. Seetõttu seda regulatsiooni on vaja, küsimus on kui kiiresti ta peaks sündima ja kas ta täpselt selliste nüanssidega peaks sündima. Ma arvan, et seadust saab alati paremaks teha," lisas Michal.

Veebruari keskel võttis riigikogu vastu punamonumentide avalikust ruumist teisaldamise seaduse, millele riigikogu õigus- ja analüüsiosakond oli eelnevalt hävitava hinnangu andnud. Nimelt näitas analüüs, et juba nõuetele mittevastava ehitise määratlus ei ole üheselt arusaadav ega seega põhiseadusega kooskõlas.

Hussari hinnangul on vaja mõelda uue seaduse vajalikkuse üle

Eesti 200 kahtleb üldse uue seaduse vajalikkuses.

"Mis puudutab arhitektuurimälestisi ja punasümboolika eemaldamist, siis siin tasuks enne kümme korda mõelda, kuidas seda kõige mõistlikum ja kas seda üldse on kõige mõistlikum teha. Ma usun, et kaine meel ja talupojatarkus on nende küsimuste lahendamisel kõige mõistlikum," ültes Eesti 200 esimees Lauri Hussar.