Laeva tegevusraadius on 300 kilomeetrit ja see on välja töötatud eeskätt kalaparvede uurimiseks. Laeva kasutatakse sügisel tuuleparkide territooriumi ja räimevarude uuringul, ütles Tartu Ülikooli mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.

Tarkvaralahenduse välja töötanud tehnikaülikooli teadur ütleb, et tulevikus saaks tarkvaralahendusi kasutada ka suurematel autonoomsetel alustel ja mitmetel eesmärkidel.

"Esimene on räime- ja kiluparvede hüdroakustiline uuring. Siis me näeme põhjade kaardistamisi, veeproovide võtmist, fütoplanktoni võtmist. Aga sealt edasi järgmine osa ongi veeproovid, võib-olla veekeemia, mis jääb meist kaugemale," rääkis TÜ Eesti mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.

"Sellise robotlaevaga võiks monitoorida igasugust mere infrastruktuuri - näiteks Estlinki kaableid Soome ja Eesti vahel, ega seal midagi kahtlast ja uut ei ole tekkinud. Kõikvõimalikku elustiku uuringuid,  selliseid asju," ütles TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Heigo Mölder-