Põllumajandus- ja toiduameti hinnangul algasid varjupaiga probleemid siis, kui personalipuuduse  ja rahanappuse tõttu kassid poole väiksemale pinnale koondati. Nüüd elab 200 kassi piltlikult öeldes üksteise seljas ja haiguste levikut on raske vältida.

"Igas ruumis kuulda, et kohe kassid aevastavad, köhivad ja justnimelt, et olid tekkinud sellised oksendamise laigud põrandale. Kontsentratsioon on niivõrd kasvanud, et haiguste tekitaja levik on kindlasti kiirem ja intensiivsem," rääkis PTA loomade heaolu spetsialist Hagbard Räis.

Amet tegi varjupaigale ettekirjutuse tagada kasside hügieen ja heaolu ning eeskätt vähendada loomade arvukust poole võrra. Varjupaiga hinnangul pole see Narvas võimalik.

"See on ebareaalne. Kasside järele Narvas nõudlust pole. Neid võetakse väga harva. Me saatsime abipalved teistesse Narva varjupaikadesse, et keegi neist kassid oma juurde võtaks, kuid kõik vastasid, et neil pole kohti," rääkis varjupaiga vabatahtlik Marina Smirnova.

Samas on Narva ehitatud moodne ja mahukas lemmikloomade varjupaik, kuid Kassitoas kardetakse, et seal lähevad vanad ja haiged kassid hukkamisele. Selliseid on aga Kassitoa hoolealuste seas üsna palju. Põllumajandus- ja toiduamet kinnitab, et  kui olukord ei parane, võtab amet kassid üle ja viibki uude varjupaika, sest teist väljapääsu pole.

"Varjupaiga eesmärk on nendele kassidele leida kodu ja ka vajadusel, kui on haigeid ja perspektiivituid, tuleb neid ka hukata tegelikult. Sellist pidamist, nagu seal siiamaani on peetud normaalseks, et peame 10 aastat ja niikaua kui kass elab, see vist ei ole päris loogiline tegevus," ütles Räis.

Narva Kassituba loodab, et piirilinna kassid võiksid siiski uue kodu leida teiste Eesti linnade peredes.