Esindajatekoja liikmed kiitsid häältega 335:91 heaks rahastamismeetme, mille eesmärk on hoida valitsus veel 45 päeva töös, saates eelnõu demokraatide kontrollitavale senatile, et vältida valitsuse külmutamist.

Valitsuse rahastamine jätkub pooleteise kuu jooksul senises mahus, kuid ajutisse paketti ei kuulu Ukraina rahastamine, mida vastustab vabariiklaste radikaalne tiib. 

Vahemeetme esitas spiiker Kevin McCarthy, kui vaid mõni tund oli jäänud keskööl kukkuva tähtajani, pärast mida oleks miljonid föderaaltöötajad ja sõjaväelased koju saadetud või pidanud töötama ilma palgata.

Kõik 90 meetme vastu antud häält tulid vabariiklastelt.

Kriisi põhjustas suures osas väike rühm radikaalseid vabariiklasi, kes olid trotsinud oma partei juhtkonda, et tõrjuda mitmesuguseid ajutisi rahastamisettepanekuid ning nõuda ulatuslikku kulutuste kärpimist.

Laupäevane kokkulepe võib McCarthyle maksta töökoha, sest karmi liini pooldajad olid ähvardanud ta spiikri kohalt tagandada, kui demokraatide toel võetakse vastu meede, mille vastu nad olid.

Oma viimast ettepanekut esitades oli McCarthy pöördunud nii vabariiklaste kui ka demokraatide poole üleskutsega "jätta oma erakondlikkus kõrvale" ja tõrjus ähvarduse oma ametikohale.

"Kui keegi soovib (mind) eemaldada, sest ma tahan olla siin kojas täiskasvanu, eks proovige," ütles ta.

Esitatud kava hoiaks valitsuse rahastamise praegusel tasemel ilma kulukärbeteta, mida demokraatide arvates ei ole võimalik ellu viia. Kuid see ei sisalda ka Ukraina rahastamist.

Ukraina relvastamine ja rahastamine sõjas Venemaa sissetungi vastu on olnud president Joe Bideni administratsiooni oluline poliitika ning kuigi paus on vaid ajutine, tekitab see küsimusi mitme miljardi dollari suuruse abivoo uuendamise elujõulisuse kohta.

Senat oli valmis hääletama hiljem laupäeval oma rahastamisseaduse eelnõu üle, mis hõlmab ka abi Ukrainale.

Läinud nädalal külastas Kapitooliumi küngast Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et veenda skeptilisi vabariiklastest kongresmene mitte loobuma tema riiki toetamast.

Kui kokkuleppele ei jõuta, külmutataks riigi valitsuse töö neljandat korda viimase kümnendi jooksul. See tähendaks suurema osa riigitöötajate töö peatamist. Ajutine pikendus vajas kahe kolmandiku esindajatekoja liikmete heakskiitu.