Sellega lõppesid kuudepikkused parteidevahelised vaidlused illegaalide väljasaatmiste ja piirivalve tuleviku üle.

Eelnõu, mis kiideti esindajatekojas heaks suures osas parteiliini pidi pärast seda, kui see eelmisel nädalal senatist läbi läks, liigub nüüd Trumpi lauale. See annab vabariiklasest presidendile olulise võidu ühes tema põhiteemas enne novembris toimuvaid vahevalimisi.

Eelnõu näeb ette umbes 38 miljardit dollarit immigratsiooni- ja tolliametile (ICE), 26 miljardit dollarit piirivalvele (CBP) ning veel viis miljardit dollarit ettenägematuteks kuludeks, tagades sellega Trumpi väljasaatmiskavale stabiilse rahavoo kuni 2029. eelarveaastani.

Eelnõu vastu olnud demokraadid süüdistasid vabariiklasi administratsioonile piiramatu voli andmises agressiivsete jõustamismeetmete kasutamiseks ilma uute piirangute või järelevalveta.

Vaidlus sai alguse kuudepikkusest võitlusest sisejulgeolekuministeeriumi rahastamise üle, mis algas jaanuaris Minneapolises toimunud laiaulatusliku immigratsioonireidiga, mille käigus föderaalagendid lasid maha kaks tsiviilisikut.

Demokraadid keeldusid toetamast ICE ja piirivalve lisarahastamist ilma piiranguteta sellistele taktikatele nagu reidid tundlikes asukohtades, ametnike maskide kandmine ja sisenemine eravaldusesse ilma kohtu orderita.

Vabariiklased lükkasid need nõudmised tagasi ja kasutasid selle asemel kiirendatud eelarve kooskõlastamise protsessi, mis võimaldab kulumeetmetel senatis läbi minna lihthäälteenamusega, möödudes tavapäraselt demokraatide vastuseisu ületamiseks vajalikust 60 hääle künnisest.

"Tänase hääletusega on esindajatekoja ja senati vabariiklased ametlikult lõpetanud selle kongressi koosseisu kolmanda demokraatide põhjustatud valitsuse seisaku," ütles esindajatekoja spiiker, vabariiklane Mike Johnson.

"Ja siin on demokraatide rekordilise takistustegevuse lõpptulemus: CBP ja ICE on nüüd rahastatud president Trumpi ametiaja lõpuni ning demokraatidel ei ole 119. ega 120. kongressi koosseisus võimalik nende ametite rahastamist peatada."

Johnson on kirjeldanud eelnõu kui "kauaoodatut", samas kui demokraatide liider Hakeem Jeffries väitis, et maksumaksja raha tuleks kasutada elukalliduse leevendamiseks ameeriklastele, mitte selleks, et anda ICE-le tema sõnul "järjekordne 70 miljardi dollari suurune piiramatu voli".

Pakett lisandub ligi 140 miljardile dollarile, mille vabariiklaste kontrolli all olev kongress eelmisel aastal immigratsioonijärelevalveks juba heaks kiitis osana Trumpi maksu- ja kulutuste seadusest.

See tuleb ka ajal, mil administratsioon on karmi immigratsioonipoliitika pooldajate surve all kiirendada väljasaatmisi, kuna Trumpi eesmärk saata aastas riigist välja miljon inimest on jäänud täitmata.

Piirivalvejuht Tom Homan on lubanud jõustamismeetmeid karmistada, sealhulgas võimalikud operatsioonid riigi suurimas linnas New Yorgis, mis on demokraatide kants.

Hääletus lõpetas selle seaduse vastuvõtmise keerulise teekonna, mis oli veninud vabariiklaste rahulolematuse tõttu teiste Trumpi prioriteetide pärast, mis olid algselt eelnõule lisatud.

Protseduuriliste ja poliitiliste vastuväidete tõttu eemaldati eelnõust ettepanek eraldada miljard dollarit julgeolekumeetmeteks seoses Trumpi kavandatava Valge Maja ballisaaliga.

Eraldi tekitas mõlema partei vastuseisu justiitsministeeriumi ettepanek luua ligi 1,8 miljardi dollari suurune fond, et maksta hüvitist inimestele, kes väidavad, et neid on poliitiliselt taga kiusatud.

Kriitikud nimetasid fondi "mustaks kassaks", mis võiks võimaldada Trumpi liitlastel, sealhulgas 2021. aasta USA Kapitooliumi ründamise eest süüdi mõistetud isikutel, saada maksumaksja raha.

Justiitsministeerium teatas hiljem, et ei vii fondi loomist ellu, kuigi Trump on ideed jätkuvalt kiitnud ja keeldunud selgelt ütlemast, kas see on maha maetud või lihtsalt ootele pandud.

Senati vabariiklased nurjasid katsed sellised väljamaksed ametlikult keelata öö läbi kestnud muudatusettepanekute arutamise maratoni käigus enne eelnõu heakskiitmist eelmisel nädalal, jättes küsimuse lahtiseks.

Ka demokraatidel ei õnnestunud esindajatekoja menetluskomisjonis lisada eelnõule fondiga seotud muudatusettepanekuid, sealhulgas ühte, mis oleks keelanud Kapitooliumi mässajatel föderaalhüvitise saamise.