Euroopa Liidu diplomaadid jõudsid eelmisel reedel roheenergia toetamise uutes reeglites kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamiseks tehti järeleandmisi Prantsusmaale vesiniku ja tuumaenergia teemadel, kirjutas Politico. Enne kokkuleppele jõudmist viibis uue Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (Renewable Energy Directive - REDIII) vastuvõtt mitu nädalat.

Prantsusmaa tahtis, et uues direktiivis oleks ära märgitud suurem roll tuumaenergiale. Samas tuumaenergia mainimine ärritas selle osas skeptilisi riike nagu Luksemburg, Austria ja Saksamaa. REDIII on üks viimaseid Euroopa Liidu kliimapaketi Fit for 55 osasid, mida pole veel vastu võetud. Euroopa Liit tahab, et aastaks 2030 on taastuvate energiaallikate osakaal kogu Euroopa Liidu energiatootmisest 42,5 protsenti.

Kompromissettepaneku esitas eesistujariigina Rootsi. Ettepanekus oli sõnastus, milles tunnistati raskusi lõpetada amooniaagirajatistes fossiilse vesiniku kasutamist. Sellele lisaks kinnitas Euroopa Komisjon, et osade 2030. aasta vesinikueesmärkide täitmise puhul vaadatakse tehaseid juhtum-juhtumi haaval. Komisjoni jaoks on põhiline, et konkreetsed tehased teevad jõupingutusi eemalduda fossiilset päritolu vesiniku kasutamisest.

Madala süsinikuheitega vesinikuks peetakse nö sinist vesinikku, mille tootmise käigus toodetud heitmed püütakse kinni ja seotakse ära. Lisaks on olemas nö roosa vesinik, mis toodetakse tuumaenergia abil. Roheline vesinik toodetakse elektrolüüsiga, mille energiaallikaks on enamasti taastuvad energiaallikad.

Pole selge, kas viimase hetke muudatused vajavad europarlamendi heakskiitu

Politico juhtis tähelepanu, et deklaratsioon ja uus sõnastus on teksti mittesiduva preambuli osa. Samas võimaldab see tööstussektoril võtta fossiilsete kütuste kasutamise puhul sihiks leebem eesmärk. See muudab olukorra lihtsamaks Prantsusmaa jaoks, kuid samas ka Slovakkia tarbeks, kel on riigis suur ammoniaagitööstus. Samas pole selge, et kas selline tekstimuudatus vajab uusi kõnelusi Euroopa parlamendiga. Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa parlamendi saadikud jõudsid taastuvenergia direktiivi osas kokkuleppele märtsi lõpus. Reedene uus kokkulepe on tavatult hiline muudatus selle valgus.

Politico allikate sõnul olid mitmed liikmesriigid viimase hetke järeleandmise osas pahased, kuna Prantsusmaa sõitis järeleandmisi nõudes üle protseduurireeglitest. Ühe Euroopa Liidu diplomaadi sõnul leppisid liikmesriigid kokkuleppe muutmisega ainult kompromissi vaimu tõttu. Lõpliku teksti vastu hääletasid või jäid erapooletuks Bulgaaria, Ungari, Poola ja Tšehhi vabariik. Kõik need riigid olid varem toetavad Prantsusmaa tuumaenergiapositsiooni suhtes.

Nii Prantsusmaa kui Saksamaa on varem nõudnud viimase hetke järeleandmisi

Tegu on teise hiljutise Euroopa Liidu järeleandmisega Prantsusmaale kõneluste lõpufaasis. Märtsis lubati 2030. aasta eesmärgi täitmise osas mööndusi riikidele, mille tööstused sõltuvad suures osas tuumaenergiast.

Sarnaselt Prantsusmaale nõudis ka Saksamaa viimase hetke järeleandmisi soovides muudatusi sisepõlemismootorite keelule 2035. aastal. Berliin, mis algselt plaani heaks kiitis, asus sel aastal nõudma erandit, mis lubaks siiski ka pärast 2035. aastat müüa sisepõlemismootoriga autosid, mis töötavad sünteetilise kütusega ehk e-kütusega ja mis peaks teoreetiliselt olema süsinikuneutraalne.