Pikka aega raskustes olnud lennufirma esindajad teatasid teisipäeval, et SAS saab 475 miljonit dollarit uut omakapitali ning 700 miljoni dollari väärtuses laenu. Ettevõte lahkub börsilt, ilma et olemasolevatele aktsionäridele makstaks mingit hüvitist. SAS-i sõnul pole selleks aktsionäride luba vaja.

Uuteks omanikeks saavad investeerimisfirma Castlelake 32 protsendiga aktsiatest, järgnevad teiste seas Air France-KLM 19,9 protsendiga ja Lind Invest 8,6 protsendiga.

Ainsaks Skandinaavia riigiks, mis säilitab osaluse SAS-is, jääb Taani 25,8 protsendiga. Norra valitsus müüs oma osaluse juba varem maha ning Rootsi keeldus uut raha ettevõttesse panustama. Ühtlasi tähendab see, et Rootsi kaotab kõik endale kuuluvad SAS-i aktsiad ega saa sentigi rahast tagasi.

Lennufirma liigub konsortsiumi alla, kuhu kuulub teiste seas üks suurimaid Euroopa lennuettevõtteid Air France-KLM. SAS-i juhtkond loodab, et see käik võimaldab ettevõttel väljuda USA pankrotikaitse menetlusest, mille alustamist taotles SAS eelmise aasta juulis.

"See on oluline saavutus meie üleminekuplaanis," ütles SAS-i tegevjuht Carsten Dilling.

Analüütik Alex Irving ütles Financial Timesile, et SAS jäi konkurentsis alla seetõttu, et see polnud ühegi suurema lennuettevõtte võrgustiku liige. Samuti tõi Irving SAS-i probleemidena välja tugevat ja tihti streikivat ametiühingut ning väikest kasumlikkust.

Traditsiooniline lennundussektor on kannatanud viimastel aastatel konkurentsis odavlennufirmadega nagu Ryanair, Wizz Air ja hiljuti ka Norwegian Air.

Nii on traditsioonilised Euroopa lennufirmad koondunud kolme suurde konsortsiumi: Prantsuse-Hollandi Air France-KLM, Inglise-Hispaania IAG ja Saksamaa Lufthansa.

France-KLM-i tegevjuht Benjamin Smith ütles, et SAS pakub "hiiglaslikku potentsiaali" oma uutele omanikele tänu selle tugevale brändile ja kindlale positsioonile Skandinaavias. Air France-KLM maksis oma osaluse eest SAS-is 145 miljonit dollarit.

SAS-i rajasid Taani, Rootsi ja Norra valitsused ühisettevõttena 1946. aastal.