Sotsiaalministeerium saadab lähinädalail kooskõlastusringile rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis muu hulgas võtab taas teemaks koolipuhvetite toiduvaliku. Seda valdkonda on plaanitud reguleerida juba aastaid, kuid seni pole eelnõud seadusteks saanud.

Terviseminister Riina Sikkut ütles ERR-ile, et praeguseks kokku lepitud lahenduse kohaselt peab piirangud ja nõuded müüdavale toidule ja joogile paika panema koolidirektor, lähtudes TAI soovitustest.

"Juhandmaterjali ja soovitused töötab välja TAI, aga see on iga kooli otsus, arvestades, kas lähedal on toidupoode, kui pika päeva lapsed koolis veedavad, mis vanuses nad on. Ei tule ühtset reeglit kõigi jaoks, pigem soovitused," selgitas ta.

Seitsme aasta eest, kui koolipuhvetite küsimust samuti arutati, tekitas avalikkuses palju emotsioone saiakeste ja pirukate müügi võimalik keelamine, aga praegune lahendus on Sikkuti sõnul paindlikum.

Seaduse ega määruse tasemel ei kavatseta reguleerida toiduaineid ega magustatud jooke, sest terviseriskid võivad laste jaoks päris kiiresti muutuda. Minister tõi näiteks praegu koolilaste seas populaarsed kofeiiniga energiajoogid, mille ohtrat tarbimist ei oleks aastate eest osatud ettegi näha.

Ehkki direktorile jääb teoreetiliselt võimalus ka kõik ebatervislik puhvetiletile lubada, ei kujuta Sikkut enda sõnul ette, et koolijuht, kes TAI juhendmaterjali läbi töötab, hindab kartulikrõpsud, magustatud joogid, kommid ja pirukad oma kooli õpilaste jaoks parimaks valikuks.

"Nad ju soovivad õpilaste huvides tegutseda ja kooli pidada. Nii nagu on liikumisvahetunnid, kiusamisvastase kooli programm – ega kooliõpilase toit ei ole kuidagi vähemtähtis," tõdes Sikkut.

Koolipuhvetite valik kipub olema maiustuste poole kaldu

TAI toitumise ja liikumise ekspert Tagli Pitsi ütles, et vajadus koolipuhvetite menüüd reguleerida on päris terav, sest viimases Eesti õpilaste kasvu uuringus (COSI) uuriti 191 Eesti kooli ning neist 39 protsendi puhvetites olid maiustused müügil. Üheksas protsendis koolides oli olemas ka müügiautomaat.

"Keegi ei ütle, et neid ei peaks üldse olema, aga kui need seal on, siis tavaliselt on valik üsna rikkalik," tõdes ta puhvetite kohta.

Vähe ei olnud ka koole, mille puhvetis olid saadaval nektarid või mahlajoogid ja isegi karastusjoogid ja näksid, sealhulgas kartulikrõpsud. Valik kipub olema kaldu maiustuste poole.

Pitsi sõnul võiks koolipuhvetis pakutav tervist toetada. Seal võiks müüa puu- ja köögivilju, kuivatatud puuvilju, pähkleid, võileibu ja salateid. Väga tervitatav on ka prae ostmise võimalus, et neil, kelle söögivahetund on sobimatul ajal või kellel on suurem isu, oleks võimalus lisa osta.

Rääkides sellest, mida koolipuhvetis kindlasti ei tohiks müüa, tõi Pitsi välja karastusjoogid ja enamiku teisi magustatud jooke, mis koosnevad peamiselt suhkrust ja veest ega sisalda vajalikke toitaineid. Kindlasti pole laste jaoks ka energiaveed ja -joogid ega asotoiduvärve või ülimagusaid magusaineid sisaldavad tooted.

"Väga kõrge soola- ja rasvasisaldusega näksid – kartulikrõpsud, küüslauguleivakesed – me ei vaja neid ja pole vaja ahvatlusi nina all hoida," selgitas ta. "Ülejäänud asjade, nagu kommide ja šokolaadi puhul võiks lähtuda sellest, et mida väiksem valik ja pakend, seda parem. Äkki on võimalik nii, et neid üldse ei ole?"

Saiakesed ei sisalda samuti eriti vitamiine, kiudaineid ja mineraalaineid, kuid tihti rohkelt energiat, mis tähendab, et kõhu saab neist küll täis ja maitseelamuse samuti, kuid organism vajalikke toitaineid eriti ei saa. Seega on kaks võimalust, millest kumbki pole hea: kas asendab saiake vajalikku toitu, mida laps oleks võinud selle asemel süüa, või sööb ta saiakest lisaks muule toidule, mille puhul suureneb ülekaalurisk.

"Päris neid ära jätma pole vaja puhveteid sundida, aga valik võiks olla väiksem, ka saiake ise väiksem," selgitas Pitsi.

Kui suur mõju on koolipuhvetite toiduvalikul laste ülekaalule, on tema sõnul keeruline hinnata, kuid see on üks osa tervikust, sest kogu ümbritsev keskkond mõjutab seda, kuidas me toitume. Tähtis on nii koolilõuna, mis peaks olema maitsev, tervist toetav ja õigel ajal pakutud, kui ka puhveti valik, mis peaks last kõikide vajalike toitainetega toetama, mitte ainult energiat andma.

Sotsiaalministeerium plaanib terviseministri määrusega ka koolitoidu nõudeid uuendada, kuid selle lõplik sõnastus ei ole veel kokku lepitud. Määruse uuendamine võetakse ette pärast seda, kui rahvatervishoiu seadus on kooskõlastusringil ära käinud ja valitsusest riigikokku jõudnud.

TAI soovitused, millele direktorid saavad nõudeid kehtestades tugineda, pärinevad 2019. aastal valminud juhendist, mis tõenäoliselt veel üle vaadatakse.

Sotsiaalministeerium loodab, et uus seadus hakkab kehtima 2025. aastast.