Tallinna koolid kasutavad koolitoidust üle jäävat raha õpikute ja mööbli ostuks
Tallinnas jääb aastas koolitoidu raha üle ligi kaks miljonit eurot, mida ei kasutata mitte koolilõuna kvaliteedi tõstmiseks, vaid koolidele õpikute, mööbli ostmiseks ning ekskursioonideks. Toitlustajatele tuleb nii suure summa ülejääk üllatusena ning nad ei mõista, miks seda raha ei võiks kasutada parema toidu tegemiseks.
Kui seni on räägitud, et koolitoidu raha napib, seda eriti kiire hinnatõusu ajal, siis Tallinnas jääb seda aastas üle ligi kahe miljoni euro jagu. Toiduraha planeerides lähtutakse eeldusest, et kõik lapsed käivad 1. septembrist kuni kooliaasta lõpuni iga päev koolis, kordagi ei ole haiged, ei tee poppi ja koolides pole mitte ühtegi e-õppepäeva.
"Ei ole mõtet koolil tellida kõikidele lastele korraga sööki, vaid me umbes vaatame ja ennustame, kui palju järgmisel nädalal puudujaid on, siis tellime vähem portsjoneid ja siit see kokkuhoid tulebki," selgitas Ehte humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas.
Aastas õnnestub nii kokku hoida 14 protsenti toidurahast, mida koolid said kasutada õpikute ja mööbli ostmiseks või remondi tegemiseks. Nüüd on linnavõim otsustanud osa summast tallele panna ja miljon eurot eraldatakse koolide remondifondi.
ERR küsis linnavalitsuselt, miks seda raha ei võiks ikkagi toidule kulutada.
"Nii palju kui mina tean, neil kaheksal toitlustajal, kes Tallinna haridusasutustes toitu pakuvad, see summa, mis on üks euro iga päev ühe õpilase peale riigi poolt, ja 83 senti, mille linn juurde paneb, on täiesti piisav praegusel seisul," sõnas Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin.
Pealinna paarikümnes koolis tegutsevale toitlustajale Baltic Restaurants Estoniale tuleb toiduraha nii suur ülejääk suure üllatusena.
"See on väga suur summa. Näiteks Eesti riik toetab koolitoitu 30 miljoniga. Kui niimoodi võtta, siis miljon ühe omavalitsuse raames on ikka väga suur summa," ütles ettevõtte tegevdirektor Aaro Lode.
Tema sõnul on eriti sel õppeaastal olnud märgata, et koolid tellivad märgatavalt vähem süüa, näiteks 900 õpilasega kooli tellimus on 700 lapsele. Kui aga sööklas selgub, et sööjaid on 100 last enam, siis vastutus toidunappuse eest langeb toitlustajale.
"See on ikka väga kahepalgeline tegevus. Siis võiks ju eelarvereal, kus on mööbel, kohe olla rohkem raha, mitte näidata, et me panustame koolitoitu nii palju raha, aga tegelikult me seda ei tee. Kui raha on ette nähtud sihtotstarbeliselt toitlustamiseks, lastele toidu ostmiseks, siis tegelikult peaks see sinna minema. Alati on ju võimalik kvaliteeti ka tõsta," kommenteeris Lode.
"Vaevalt meist keegi meelega hoiab kokku ja hoiab lapsi näljas. Pigem on tegemist mõistliku majandusliku mõtteviisiga. Milleks maksta tühja või visata toitu ära, sest selle rahaga ma saan pärast lastele luua paremad õpitingimused," ütles Leedo-Küngas.
Abilinnapea möönab, et uus otsus vähendab koolijuhtide autonoomiat ning nüüd võib tekkida olukord, kus mõni kool jääb rahast üldse ilma, sest teise kooli lisaraha vajadus on suurem kui säästetud toiduraha.
"Tallinna koolijuhina olen ma äärmiselt rahul sellega, et ma olen siiamaani suutnud toimetada vägagi autonoomselt, arvestades enda kooli vajadusi. Loomulikult ma tahan, et ma saaksin otsustada võimalikult paljude asjade üle, sest ma teen seda heas usus, teades oma maja ja lapsi," rääkis Leedo-Küngas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"