X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Balticconnectori gaasilekke asukohta asub otsima merevägi

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti ja Soome vahelise Balticconnectori gaasitoru võimaliku lekke tuvastamiseks kasutatakse nii laevapealseid sonareid kui ka kaugelt juhitavaid allveeroboteid. Esimesena läheb Paldiskis merd uurima merevägi, kuid kindla lekkekoha leidmiseks ja tekkepõhjuse selgitamiseks võib kuluda mitu päeva.

Balticconnectori merealuse osa pikkus Eestist Soomeni on 77 kilomeetrit, gaasitoru ehitus läks kahepeale maksma ligi 300 miljonit eurot. Ööl vastu pühapäeva hakkas rõhk torus langema, mispeale keerati gaasivoog kinni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Balticconnectoris oli rõhulanguse järgi kuskil tund või kaks intensiivne periood, kus gaas välja lekkis ja peale seda leke tegelikult peatus ja täna isegi mitu tundi peale selle lekke algust juba gaasimulle enam välja ei tulnud. Öösel, tormi ajal lekkis ära ja pärast seda mingit välist visuaalselt tuvastatavat leket ei olegi," rääkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Selgus lekke põhjusest võiks saabuda lähipäevadel, kuid toru parandamiseks võib minna mitu kuud. Nädalavahetuse tormi saab Kilgi sõnul lekke põhjuste hulgast välistada.

"Merelaine peaks olema sisuliselt välistatud, sellepärast et see gaasitoru on sellises alas meres, kus merelainetus on rohkem tuntav madalmerealas, ta on süvistatud merepõhja ja selles sügavamas perepõhjas ta ilusti lebab seal põhja peal, aga lainetus sinna ei jõua," sõnas Kilk.

Seda, kas on võimalik välistada tahtlik kahjustamine, ei soovinud Kilk hetkel kommenteerida.

Oma tehnoloogiaga asus merevägi Paldiskis uuringutele juba esmaspäeva õhtul. Kui tegu oleks tahtliku kahjustamisega, siis mereväe ülema kommodoor Jüri Saska sõnul nad tõenäoliselt juba teaksid seda, sest veealuse ja -pealse jälgimine kuulub ennetustegevuste sekka.

"Kui keegi on kurjad käed kallale pannud, siis ennetamise tegevus on see, et võimalik kurjategija teab seda, et me oleme nägemas, kui seda tehakse. Seepärast on see ennetustöö. Aga kui nüüd rääkida kaitsmisest, siis iseenesest kõik tegevused sellisel puhul on ikkagi reaktiivsed, mitte nii väga proaktiivsed. Me ei saa ette kujutada, et iga toru või kaabli peal istub mõne meetri tagant keegi ja vaatab, et keegi seda katki ei tee," kommenteeris Saska.

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles, et riskistsenaariumites on valmis oldud, et gaasitoruga midagi juhtub. Selleks oli ka LNG ujuvterminali paigutamine Soome, et sealne varustuskindlus ei kannataks.

"Kui me meenutame möödunud aastat, siis oli Eestis ka väga kõva debatt käimas, et miks see ujuvterminal lõpuks läks Soome poole. Siis oli ka meie argument, et juhul kui midagi peaks Balticconnectoriga juhtuma, siis kui see terminal asub Eesti poolel, siis Soome jääks ilma gaasivarustuseta," sõnas Tatar.

Praegu tagab põhjanaabrite juures gaasivarustuse LNG ujuvterminal Inkoos ning Eesti saab Läti gaasihoidlast läbi Leedus asuva LNG-terminali. Selleks talveks on gaas olemas.

"Kui seda laeva ei oleks Inkoos täna, kui ta oleks Paldiskis, ja meil oleks Balticconnectoriga samasugune leke, siis tõesti oleks Soome palju keerulisemas olukorras. Õnneks on Inkoo terminal täna olemas, toimib, seal on LNG-gaas. LNG-gaas taasgaasistatakse, juhitakse Soome gaasitarbijatele, tänu sellele on Soome gaasivarustus tagatud ja tänu Läti hoidlale, Läti hoidlas olevale gaasile on ka Eesti gaasivarustus tagatud," rääkis Tatar.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: