"Mul ei ole vähimatki kahtlust, et me saame selle tõe teada ja mul ei ole tegelikult ka vähimatki kahtlust, et see toru saab korda ja meie julgeolek saab olema kindel," rääkis Vseviov esmaspäeval Raadio 2 saates "Hommik!". "Seda, et me ei saagi teada, mis juhtus, pean ma väga vähetõenäoliseks. Ma arvan, et me saame teada," lisas ta.

Kantsler ütles, et ei soovi juhtunu üle spekuleerida, kuid rõhutas, et praeguse arusaamise kohaselt on toru purunemise taga inimtegevus. "Nii palju võib öelda küll, et see inimtekkeline vigastus on – alguses oli ju olemas ka teoreetiline võimalus, et midagi juhtus toru endaga – no ikka võib juhtuda. See on tänaseks välistatud, selle on põhjustanud inimene. Kes see konkreetne inimene on ja miks ta seda tegi, sellega tegeleme me väga tihedas koostöös Soomega. Meil on moodustatud ühine uurimisrühm pädevatest inimestest, kes sellega tegeleb," rääkis Vseviov. 

"Kõigepealt me tuvastame selle, kes on süüdi ja siis on loomulikult kaks varianti, ta tegi seda kogemata või ta tegi seda meelega. Kui ta tegi seda meelega, siis on omakorda kaks varianti, kas tal endal juhtus midagi peas, ta otsustas ootamatult lõhkuma hakata asju, mis pole tema omad või tegi ta seda kellegi korraldusel. Selle pildi me välja selgitame ja vastavalt siis ka reageerime," lubas kantsler. "Mul ei ole mitte mingisugust kahtlust, et selle tõe me kindlasti välja selgitame ja siis reageerimine proportsionaalselt, adekvaatselt ja üheskoos liitlastega," lisas ta.

Vseviov ütles ka, et juhtunu asjaolude väljaselgitamine ei tohiks väga kaua aega võtta: "Ma usun, et see uurimine ei saa kestma ka väga kaua. Aga seda lõpuks otsustavad need, kes uurimist läbi viivad. Ja siis juba tegutseme edasi selle teadmise pinnalt, mis tekib."

Kantsler rõhutas samas, et kui praegu ei ole veel teada, kas tegemist oli tahtliku lõhkumisega, siis veel vähem saab öelda, et juhtunu oli osa mõne riigi poliitikast.

Pärast toimunu väljaselgitamist järgneb sellele ka reaktsioon, lubas välisministeeriumi kantsler: "Meie teine oluline eesmärk on kindlustada, et kõik need, kes jälgivad meid ja meie piirkonda, näeksid, et ükskõik, mis põhjustas selle toru katkimineku, me reageerime adekvaatselt, me reageerime proportsionaalselt ja me reageerime ühiselt liitlastega, et kindlustada oma mitte ainult veealuse taristu, vaid üldse oma julgeolek."

Vseviov möönis, et igasugune taristu on rünnatav ning seetõttu peab meie reaktsioon olema selline, et ründamine ei tasuks ära: "Tuleb tõdeda, et alati on võimalik mõni lünk leida meie kaitses ja siis sinna rünnata. Küsimus on, et kui selleks ründajaks on teine riik, et kas see tasub talle ära ja meie asi on korraldada nõnda, et ei tasuks."

Kantsleri sõnul on lõhkuja väljaselgitamise järel alus ka temalt toru parandamise kulud välja nõuda.

"Ma usun küll, et kui keegi on lõhkunud sul midagi ära, siis sa tahad, et see, kes ära lõhkus, maksaks selle ka kinni. Aga eks niisugused asjad on keerulised, aga nad ei ole ka pretsedenditud – kui see tõesti on õnnetus, siis selliseid õnnetusi ikka merel juhtub, on juhtunud varem ja juhtub ka tulevikus ja kindlustusettevõtted, kes merel tegutsevad, üldiselt on arvestanud ka niisuguse võimalusega, et õnnetused juhtuvad ja siis tuleb kahjud korvata," rääkis ta.

Vseviov rääkis ka, et liitlased on avaldanud Eestile ja Soomele ka avalikult tugevat toetust ning jälgivad, mis meie piirkonnas julgeolekupoliitiliselt toimub.

"Täna võib kinnitada, et otsest ohtu ei meie varustuskindlusele ega ka meie riigi strateegilisele julgeolekule ei ole. Aga me oleme loomulikult ärkvel, valvsad ja seda mitte üksi ega ka mitte kahekesi Soomega, vaid koos kõigi NATO liitlastega," märkis ta.

Vseviovi sõnul koordineerib Eesti oma tegevusi Soomega mitte ainult juhtunu uurimisel, vaid ka välis- ja kaitsepoliitikas. "Me näitame oma tegevusega, et me oleme ärkvel, valvsad ja mitte mingil juhul mingisugust värinat meie sammus ei ole, oleme valmis ennast kaitsma, oleme valmis reageerima adekvaatselt ja proportsionaalselt, ükskõik mis siis see uurimise tulemus ka ei oleks või ükskõik, mis siis ka homne ei tooks," rõhutas ta.

Luik: NATO-l on tohutu info enda ümbruses toimuva kohta

Gaasitoru lõhkuja leidmises oli üsna veendunud ka Eesti alaline esindaja NATO-s, suursaadik Jüri Luik, kes viitas alliansi võimekusele erinevaid liikumisi enda ümbruses jälgida.

"NATO liikmena on kogu NATO territoorium, kogu NATO ümbruse territoorium kõik väga põhjaliku vaatluse all, info, mis jookseb sisse, informatsioon, mida me teame - kus liiguvad väed või mingisugused kahtlased jõud - see on hiigelsuur. Ja ma olen kindel, et see uurimine, võib-olla küll tagantjärgi, jõuab siiski suhteliselt selge tulemuseni, et me tegelikult saame teada, kellega on tegemist," rääkis Luik esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Luige sõnul ei ole NATO lepingu artikkel 5 käivitamine, mis eeldaks otsest sõjategevust, antud juhul siiski tõenäoline.

"Pigem on suurem küsimus, kuidas me suudame sellist olukorda tulevikus vältida, kasutades kõiki NATO käsutuses olevaid vahendeid ja need ei olegi nii väikesed," rõhutas suursaadik.