Kui 2023. aastal on vanglad täidetud veel keskmiselt 70 protsendi ulatuses, siis kümne aasta pärast on need praeguste prognooside kohaselt täidetud vaid kolmandiku ulatuses. Selle tulemusel suureneb kolme vangla majandamiskulu ühe kinnipeetava kohta kuus riigikontrolli arvutuste järgi aastaks 2032 seniselt 2800 eurolt 6600 euroni.

Riigikontrolli hinnangul ei ole justiitsministeerium seni tegelenud piisaval määral olemasolevate vanglate majandamise tõhustamisega ega muutuvatele vajadustele vastavaks kohandamisega. Ehkki viimase 20 aastaga on Eesti vanglasüsteemi oluliselt moderniseeritud, kümme amortiseerunud vanglat on asendunud kolme moodsama vanglaga, osutub ka praegu kasutusel olev kinnise vangla pind peagi liiga suureks.

Samas, avavangla kui taasühiskonnastavama ja riigi jaoks säästlikuma vangistusviisi kasutamise potentsiaal ei ole täiel määral kasutust leidnud – näiteks on Tallinna avavanglas hulk kinnipeetavaid koha ootel, samal ajal on Viru avavanglas kohti üle. Avavanglas saab kinnipeetav käia vanglast väljas tööl ning poes, kasutada näiteks töötukassa teenuseid jms.

Riigikontroll leiab, et on tarvis kriitiliselt hinnata kõikide üksuste töös hoidmise mõistlikkust. Kui Tallinna ja Viru vanglate kinnistute ning personaliga tagataks kõigi kinnipeetavate vangistuse täideviimine, säästaks riik vanglate majandamisel vanima ning kõige rohkem amortiseerunud Tartu vangla sulgemisel selle ülalpidamiskulu arvelt 2023. aasta seisuga kuni 13 miljonit eurot aastas. Vaid kahe vanglaga majandamisel oleks 2032. aastaks ka kulu ühe kinnipeetava kohta prognoosiga võrreldes üle tuhande euro võrra väiksem.

Kinnipeetavate arvu vähenedes vajavad vanglate taristu, personal ning taasühiskonnastavad tegevused pikaajalist plaani. Vabanevat ruumi saab ministeeriumi sõnul kasutada küll kinnipeetavate individuaalsetesse kambritesse paigutamiseks, kuid riigikontrolli hinnangul ei vasta see enam olemasoleva taristu tõhusa kasutamise põhimõttele, sest vangla ei saa kinnipeetavate arvu vähenedes hoida kokku personali- ning kinnistute haldamise kuludelt. See tähendab, et taasühiskonnastamise arendamiseks võib jääda vähem raha, inimesi ja aega. Ministeerium ei ole hinnanud, millised on ühekohaliste kambritega vanglate kulud ning milline on personalivajadus, et täita hõredalt täidetud vanglates taasühiskonnastamise eesmärki.

Riigikontroll jõudis järeldusele, et vanglates kasutatavad kinnipeetavate tööhõivemudelid on kohandatud suurte vanglate ja pikkade karistusaegade järgi ega vasta enam tänapäevase tööturu vajadustele. Tööturul vajatakse mitmekesisemate oskustega inimesi. Suurem osa AS-i Eesti Vanglatööstus töökohtadest on metalli- või puidutsehhides oskustööd, mis vajavad enne tööle saamist väljaõpet. Kinnipeetavate arvu ning karistusaja lühenemine tähendab aga, et erioskustega töödele kvalifitseerub või väljaõppe lõpetab järjest vähem inimesi, sh tuleb ette olukordi, kus kinnipeetavad läbivad väljaõppe, aga töötama ei jõua.

Riigikontroll soovitab justiitsministril kulude kasvu pidurdamiseks ja tõhusama pinnakasutuse huvides kaaluda ühe vanglakompleksi või vähem täidetud üksuste sulgemist. Lisaks tuleks koostada vanglate taristu haldamise pikaajaline plaan, mis arvestab eesseisvat kinnipeetavate arvu vähenemist.

Riigikontroll leiab, et justiitsministril oleks vaja korrastada isikute kinnipidamisega seotud andmestik, et saaks hinnata vanglates taasühiskonnastavate tegevuste pakkumist ja mõju.

Riigikontroll soovitab Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehel leida kooskõlastatult justiitsministeeriumiga võimalusi vähendada vanglate kinnistute kulusid ja tõhustada vanglate taristu kasutust.