2001. aastal, kui AS Eesti Vanglatööstus asutati, oli Eestis kümme vanglat 4500 kinnipeetavaga. Tänaseks on alles jäänud kolm vanglat ning suvel langes vangide arv esimest korda alla kahe tuhande, ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse.

"Ja need kinnipeetavad, kes täna vanglas on ja sinna tulevad, nad vajavad võib-olla rohkem sellist juhendamist ja erinevate oskuste õpetamist. Nii et see ärimudel riigi aktsiaseltsi veetuna lihtsalt ei pea enam lähitulevikule vastu," märkis Kuuse.

Sestap on justiitsministeeriumil plaan AS Eesti Vanglatööstus lõpetada. Kuuse sõnul hoitakse ettevõtet alles kuni järgmise aasta lõpuni, kuid uued lepingud sõlmib juba vangla.

"Tallinna vangla koosseisus on loomisel üks osakond, mis hakkab kogu tööhõivet korraldama. Ja kõik tegevused, mis tänagi on perspektiivikad – nendega jätkatakse."

Vanglatööstus müüb oma peamise kaubamärgi Stoveman alt sadat eri toodet alates riiulitest ja koerakuutidest kuni puukorvide ja tuharestideni. Kuid läinud aasta 3,9 miljoni euro suurusest müügitulust ligi 1,9 miljonit teenis ettevõte ahjude ja ahjupõletite pealt.

"Karistusajad on lühenenud. Ja kui ärimudel on pikkadele vangistustele üles ehitatud, kus on aega õpetada inimestele väga spetsiifilisi oskusi, ka keevitajakutset, siis täna me näeme, et selline mudel jätkuda ei saa."

See ei tähenda Kuuse sõnul, et Stovemani kaubamärk ümberkorraldusega kohe ära kaotatakse.

"Neid töid tehakse ikkagi edasi. Küll aga vangide arvu vähenedes võib-olla tehakse rohkem lihtsamaid töid. Ja võib-olla peaks vaatama sinna, missugused tööd on riigile vajalikud, mida võib-olla turul nii palju teha ei taheta," selgitas ta.

Kuuse ütles, et riigiasutus on ettevõttest paindlikum. Ta toob näiteks kaitseväe suurõppused, mille järel saab vanglatööstus võtta enda peale kaitseväe varustuse korrastamise.

"Kõigi õppustel osalenute saabaste viksimine näiteks, mida täna Tallinna vanglas tehti. Seda on juba raske turult leida, et kes oleks valmis sellise lühikese aja jooksul palju inimtööjõudu kasutavat lahendust pakkuma," kirjeldas ta.

Aastate jooksul on juhitud tähelepanu ka sellele, et vanglatööstus pakub erasektorile ebatervet konkurentsi. Ka ettevõtte majandusaasta aruandest ilmneb, et tootmispindadelt turutingimustest madalamat renti küsides toetab riik oma ettevõtet 2,2 miljoni euroga aastas.

Kuuse kinnitusel on riigiabiga seotud piiranguid ettevõtte puhul rohkem kui riigiasutuse puhul: "Kui vangla ise korraldab kinnipeetavate tööhõivet, on selgem ja läbipaistvam lahendus tegelikult kui öelda, et üks riigi asutatud aktsiaselts kogu seda tegevust korraldab."

Korduvalt on eri ministeeriumitega arutatud sedagi, kas Eesti Vanglatööstus peaks omanikule ehk riigile dividende maksma. Praegused omaniku ootused ütlevad, et kasum tuleb suunata ettevõtte tegevuse laiendamisse. Ehkki erinevalt ettevõttest pole riigiasutuse eesmärk kasumit teenida, kinnitas Kuuse, et ka muudatuste järel ei plaani riik vanglatööstusele peale maksta.

"Tegevus kinnipeetavate tööhõive korraldamisel võiks ennast ikkagi nulli tuua. Kui me väljapoole teenuseid pakume, siis me arvestame sellega, et teenust korraldavad inimesed ja ettevõtte muu tööhõive saaks sellest tegevusest kaetud nagu tänagi," rõhutas asekantsler.