Keskvalitsuse kulud ületasid augustis tulusid, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid olid augusti lõpuks ülejäägis.

Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 369 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsus ehk peamiselt riigieelarve oli augusti lõpus 666 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 397 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ja kulude kiirema kasvutempo tõttu.

Kaheksa kuuga kasvasid enim sotsiaaltoetused ja finantskulud. Augustis suurenes keskvalitsuse puudujääk 47 miljoni euro võrra nii maksutulude vähenemise kui majandamiskulude suurenemise tõttu.

Sotsiaalkindlustusfondide ehk tervisekassa ja töötukassa eelarvepositsioon oli augusti lõpus 143 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes aastaga 17 miljoni võrra ulatudes 122 miljoni euroni, töötukassa jõudis augusti lõpuks 21 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ühtib aasta varasema tulemusega. Eelarvepositsiooni on hoidnud halvenemast töötukassa reservidelt teenitud intressitulu, mida oli augusti lõpuks ligi 13 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus augusti lõpuks 49 miljoni euroni, mis on 10 miljoni euro võrra aastatagusest suurem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele halvenes eelarvepositsioon augustis tulenevalt suurenenud kuludest.

Kulud suurenesid peamiselt toetuste ja edasiantud maksutulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes augustis eelneva aasta augustiga võrreldes 136,9 miljonit eurot ehk 12,6 protsenti, augusti kogukulude maht oli 1,23 miljardit eurot.

Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid augustis peamiselt sotsiaaltoetuste, sihtfinantseerimise ja tegevuskulude kasvu tõttu aastaga 14,3 protsenti 797,6 miljoni euroni.

Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused augustis 19,8 protsenti ehk 20 miljoni euro võrra rohkem kui eelneva aasta augustis, investeeringutoetused vähenesid 12,1 miljoni euro võrra. Välismaiste toetuste kasutamine riigieelarveliste asutuste tegevuskulude finantseerimiseks on vähenenud aastaga 19,2 miljoni euro võrra.

Majandamiskulud kasvasid augustis aastaga 1,8 protsenti ehk 1,7 miljonit eurot ja seda peamiselt kaitsekulutuste suurenemisest. Madalam elektri hind vähendas riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 2,4 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest on vähenenud augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenuste osutamiseks 2,4 miljoni euro võrra, kuna eelmisel aastal sisaldusid veel kuludes koroonavaktsiinide ja ravimite soetamine.

Tööjõukulude aastane kasv oli 20,5 protsenti, kasvu peamiseks põhjuseks on aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15 protsendi võrra ja täiendav palgafondi viieprotsendiline kasv riigieelarvelistes asutustes.

Investeeringute maht augustis aastaga vähenes, seda 8,2 protsenti. Vähem tehti investeeringuid õppehoonete ja riigimaanteede ehitamiseks ning õppehoonete inventari soetamiseks.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud, mis kasvasid möödunud augustiga võrreldes 9,4 protsenti, seda peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.