Kui eelmise aasta esimese kaheksa kuuga oli Eesti valitsussektori eelarvepositsioon miinuses 105 miljoni euroga, siis sellel aastal on puudujääk 369 miljoni võrra süvenenud. Augusti lõpu seisuga ületasid Eesti valitsussektori kulud tulusid 474 miljoni euroga. Seejuures suurimad kulud jäävad aasta lõpukuudele.

Olukorra taga on aeglustunud maksulaekumiste kasv ja suurenenud kulud.

"Kulude kasv on olnud kindlasti kiirem kui tulude kasv. Ühest küljest tõesti sotsiaaltoetused on selle taga. Siin näiteks osa pensionite kasvust tuleb indekseerimisest, kuna eelmisel aastal oli tugev inflatsioon ja sotsiaalmaksu laekumine oli hea, siis pensioniindeks oli suurem. Teisest küljest oli ka aasta alguse erakorraline pensionitõus, mis on pensionikulusid kasvatanud. Ja mis veel sotsiaaltoetusi puudutab, siis perehüvitised on sel aastal märkimisväärselt suuremad kui eelmisel aastal," rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Margus Täht.

Lisaks arvestades, et Eesti ettevõtjatel läheb halvasti, eksport langeb, ehitusest ja tööstusest on aastaga kadunud ligi 7000 töökohta, võib meie maksulaekumine tulevikku vaadates veelgi pihta saada.

"Järgmise aasta tulude laekumise prognoos, mis on aluseks ka homme esimesele lugemisele tulevale riigieelarvele, on üsna surve all. Ega majanduses ju midagi roosilist praegu ei ole. Kui me vaatame kas või palgafondi kasvusid sektorite kaupa – seal on haridus, tervishoid, avalik sektor, riigieelarvest rahastatavad valdkonnad. Kehvas seisus on töötlev tööstus," selgitas riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

Ettevõtjate esindusorganisatsiooni kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et riik võiks ettevõtjate käekäigule rohkem tähelepanu pöörata ja raskeim aeg ettevõtluses ei ole veel möödas.

"Kui vaadata seda, mis ümberringi toimub, milline on olukord meie peamistel sihtturgudel, Skandinaavias, siis näiteks Rootsi ehitusturu taastumist ei loodetagi enne ülejärgmist aastat ja hea kui siiski. Pigem räägitakse juba 2026. aastast. Kõike seda kokku võttes on raske näha seda, kus võiks kiiresti see pööre paremuse suunas tulla," tõdes Palts.

Samas võib Eesti eelarvepositsiooni parandada järgnevate aastate maksutõusud.