Enne järgmise aasta riigieelarve eelnõu oli riigikogu istungi nimekirjas veel mitu eelnõu, mis jäid päevakorda teisipäevast. EKRE fraktsioon kasutas kõiki võimalusi ehk küsiti ja peeti kõnesid.

EKRE juht Martin Helme ütles, et obstruktsiooni kavatseb erakond kasutada ka nende eelnõude takistamiseks, mis on vaja vastu võtta koos riigieelarvega.

"See ei ole ilus poliitiline võitlus, aga selles võitluses on lihtne küsimus – kas me lepime siin saadikutena ja inimesed tänaval oma igapäevaelus sellega, mida Kaja Kallase valitsus meile majanduslikult teeb. Kui ei lepi, siis hakkame vastu ja teeme obstruktsiooni," rääkis Helme.

Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles, et Keskerakond on riigieelarve suhtes kriitiline, kuna seal puudub plaan, kuidas tulla välja keerulisest majandusseisust. Keskerakond on aga valmis eelarvet arutama ja ei tee obstruktsiooni obstruktsiooni pärast.

"Minu meelest juba kevadest saadik on näha, et ka opositsioonierakonnad käituvad väga erinevalt. Ei tasu meid ühte patta panna ühe nimega. Siin on kolm väga erinevat erakonda opositsioonis, kellel oma maailmavaade. Meie kavatseme iga algatuse puhul lähtuda oma maailmavaatest ja niisama umbe ajada me riigikogu tööd ei kavatse," rääkis Aab.

Isamaa korraldas riigikogu ees välkpiketi, et näidata, et majanduslanguse ajal makse tõsta ei tohi, ning kavatseb esitada teiseks lugemiseks muudatusettepanekud, mis moodustavad alternatiivse eelarve.

Küsimusele, kas Isamaa kavatseb rakendada obstruktsiooni, erakonna esimees Urmas Reinsalu otseselt ei vastanud.

"Me valime selle taktika, mis on efektiivseim ja me näitame välja oma protesti jäigalt. Ja seda kehastab ka tänane välkpikett – ei makstõusudele," ütles ta.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) loodab saalis sisulist arutelu. "Me teeme riigieelarvet korda ja samal ajal teeme tänasel päeval kõige hädavajalikumaid tegevusi, et olla kaitstud, ja teisalt investeerime majandusse," ütles ta.

Järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit ning kulude maht 17,7 miljardit eurot.