Viinistult sõitis "Impulsi" meeskond välja mereväe laevaga Raju, mis on 45-meetrine mereväe patrull-laevade divisjoni kõige uuem alus. 2018. aastal Saaremaal ehitatud sõiduk on üks neljast mereväe patrull-laevast, mis on meie silmad. Raju komandör on leitnant Marko Keek, kes laevameeskonna jõudmisel Eesti majandusvööndisse näitab Vaindloo saare isetekkelist ankruala. Sel päeval võis piirkonnas kokku lugeda 23 erinevat tüüpi laeva, millest osa on tankerid, osa aga kaubalaevad.

Hiiglaslikud laevad seisid Loksa kandis ka enne Ukraina sõja algust, aga kui varem oli neid seal umbes kümme tükki korraga, siis nüüd pigem 20 ja rohkem. Põhjuseks ilmselt see, et väga suur osa Venemaa kaubast liigub nüüd veeteed mööda. Suurtel laevadel on täielik õigus seista Eesti majandusvööndis, aga nad ei tohi ankrut alla lasta olulise taristu kohal.

Laevad seisavad ankrualal kuniks saavad Vene sadama agendilt kõne, et neid oodatakse. Mõni tanker on Eesti majandusvööndis vaid paar päeva, mõni seisab aga mitu kuud.

Patrull-laevade divisjoni ülem kaptenleitnant Tarmo Sepp selgitas, miks peab sellel alal silma peal hoidma. "Eeskätt on pigem sellised kogemata kütuse väljalaskmised või siis mingi reovee väljalaskmised."

Üks selline juhtum oli aprilli alguses, kui Soome seirelennuk märkas õlireostuslaike ankrualal. Tagasimodelleerimine viitas, et reostus võis pärineda Libeeria lipu alt sõitvalt tankerilt Alcor, aga kontrollkäik laeva pardale ja analüüside kõrvutamine nende süüd ei tuvastatud.

Marko Keek lisas, et suuremate tormide korral on murekohaks, et laevaankrud ei pea ja hakkavad triivima ning siis tekib need kokkupõrke oht.

Kui saatemeeskond on vaid kiviviske kaugusel Venemaa territooriumist – Suursaarest, kus asuv Vene sõjaväebaas ja võimas radar, on Eesti majandusvetesse sisenenud Vene puksiirlaev Taurus.

Hiljem tuvastab "Impulss", et Taurus tuli Kroonlinnast ja suundus Kaliningradi Baltiiski sadamasse. Ekspertide hinnangul vedas Taurus ilmselt ujuvkaid, kuid varem on Vene lipu all sõitvad laevad transportinud samamoodi ka laevaosasid.

Eesti patrull-laevad hoiavad taolistel alustel alati silma peal. "Selle jaoks on meil vastav luureinfo olemas ja nad on pandud erilisse nimekirja, mida me siis jälgime ja iga kord siis neid lähemalt vaatleme," ütles divisjoni ülem.

Mereväel ei ole aga silmad mitte ainult vee peal, vaid ka vee all. Vahetult enne seda, kui miinijahtija Sakala läks esmaspäeval 16. oktoobril uuesti otsima sidekaabli katkemiskohta, avanes "Impulsil" võimalus tutvuda mereväe kõrgtehnoloogiliste allveerobotitega. Kõige kallim neist on pool miljonit kuni miljon maksev kollane Remus.

Sidekaabli katkestuse otsimisel on kõige suurem abimees ROV robot, mis käis kaabli juures eelmisel nädalal. Nüüd läheb ta otsingutele uuesti.

"Sellega on siis võimalik sukelduda sügavamale, kui tuuker ise saab seda teha. Meil praegu tuukril on võimekus ainult 55 meetrit, sellega on võimalik minna kuni 300 meetri peale. See on juhitav fiiberoptilise kaabliga ja tal on ees olemas ka kaamera ja lambid ja ka ettevaatussonar. Ta on praegu meie üks parimaid tööriistu ja hea mehelik abivahend siis merepildi loomisel," tutvustas tuukrigrupi sonarispetsialist vanemmadrus Janter Suun, kes lubas anda endast parima, et kaablikatkestuskoht üles leida.