Olulised sündmused Iisraeli ja Hamasi konfliktis neljapäeval:

- Iisrael: mitukümmend, mitte mitusada inimest sai surma Gaza haigla plahvatuses;

- Endine USA saadik NATO juures: USA hoiatab Iraani erakanalite kaudu;

- Suurbritannia peaminister Sunak sõidab Iisraeli visiidile;

- Iisraeli kaitseminister vihjas, et riik viib väed Gazasse;

- Bideni sõnul avatakse humanitaarabikoridor Gaza sektorisse;

- ÜRO hinnangul on Gaza humanitaarabi jaoks vaja 100 veokit päevas.

Iisraeli kaitseminister vihjas, et riik viib väed Gazasse

Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant külastas neljapäeval Gaza sektori lähedal olevad Iisraeli sõdureid. "Näete praegu Gazat eemalt, varsti näete seda seestpoolt. Käsk tuleb," ütles Gallant sõduritele. 

Iisrael: mitukümmend, mitte mitusada inimest sai surma Gaza haigla plahvatuses

Iisraeli välisministeeriumi pressiesindaja Lior Haiat ütles ajakirjanikele, et Gaza haigla plahvatuse tagajärjel sai surma mitukümmend, mitte mitusada inimest.

Hamasi kontrollitud Gaza tervishoiuministeerium teatas kolmapäeva õhtul plahvatuses 471 hukkunust.

Täpset hukkunute arvu pole teada, sest ligipääs Gazasse on raskendatud ning sõltumatutel osapooltel puudub ligipääs sündmuskohale.

Hamas süüdistab plahvatuses Iisraeli, samas kui Iisrael väidab, et juhtunu taga on Iisraeli pihta lastud ja rikke tõttu kukkunud Islamidžihaadi rühmituse rakett.

USA president Joe Biden ütles, et USA kaitseministeeriumi andmed kinnitavad Iisraeli kirjeldust sündmusest.

Endine USA saadik NATO juures: USA hoiatab Iraani erakanalite kaudu

Endine USA saadik NATO juures Ivo Daalder ütles BBC-le, et USA suhtleb Iraaniga Iisraeli ja Hamasi vahelise konflikti teemal erakanalite kaudu.

"Me teame, et USA on suhelnud Iraaniga erakanalite kaudu, mis eksisteerivad just sel eesmärgil. Ning Iraan kindlasti teab, mida USA on valmis tegema. Lihtsalt pole see miski, mida president [Biden] soovib öelda vaalikult, või üldse peaks ütlema," ütles Daalder BBC-le.

Varem sel nädalal hoiatas Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan Iraani konflikti sekkumise eest.

Suurbritannia peaminister Sunak sõitis Iisraeli visiidile

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak sõidab neljapäeval Iisraeli visiidile, teatas valitsusjuhi ametkond.

Sunak suundub Iisraelist edasi teistesse regiooni riikidesse eesmärgiga leevendada Iisraeli ja äärmusrühmituse Hamasi konflikti.

"Eesmärgiks on vältida konflikti edasist ohtlikku eskaleerumist. Ma tagan, et Ühendkuningriik on nendes jõupingutuses esirinnas" ütles Sunak avalduses.

Suurbritannia suurendas nädala alguses humanitaarabi palestiinlastele kolmandiku võrra, kui andis täiendavalt 11,56 miljonit eurot.

"Lahti rullub terav humanitaarkriis, millele me peame vastama. Me peame toetama Palestiina rahvast, sest ka nemad on Hamasi ohvrid," ütles Sunak parlamendile.

Iisrael kuulutas Hamasile sõja päev pärast seda, kui islamistidest võitlejad tungisid läbi tugevalt kindlustatud piiritara ja tapsid enam kui 1400 inimest, kellest valdav osa olid tsiviilelanikud. Iisrael vastas Gaza sektori täieliku sulgemisega ja massiivsete õhurünnakutega.

Suurbritannia valitsus on saatnud samal ajal kaks kuningliku mereväe laeva ja seirelennukit Vahemere idaossa, et toetada Iisraeli.

"Meie maailmatasemel sõjaväe paigutamine koos meie liitlastega toetab jõupingutusi tagada piirkondlik stabiilsus ja vältida edasist eskaleerumist," ütles peaminister otsusest teatades.

Sunak survestas neljapäeval Iisraeli lubama Gazasse rohkem humanitaarabi.

Sunak ütles pärast kõnelusi peaminister Benjamin Netanyahu ja president Isaac Herzogiga, et oluline on ka toidu, vee ja ravimite hankimine blokeeritud Gaza 2,4 miljoni elanikule.

Pärast Bideniga kohtumist nõustus Netanyahu kolmapäeval lubama abi läbi Gaza ainsa ühenduse välismaailmaga, Rafah' piiripunkti Egiptusega.

Kuid Iisrael on nõudnud, et takistab igasuguse tarne jõudmise Hamasini. Neljapäeval jäi Rafah' piiripunkt suletuks.

Netanyahu ega Herzog ei maininud pärast kõnelusi Briti peaministriga oma avaldustes humanitaarabi.

Bideni sõnul avatakse humanitaarabikoridor Gaza sektorisse

USA president Joe Biden teatas kolmapäeva hilisõhtul, et Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi nõustus avama Rafahi piiriületuspunkti Gazasse, et lasta sealt läbi esimene partii humanitaarabiautosid.

"President nõustus alustuseks läbi laskma kuni 20 veokit," ütles Biden ajakirjanikele pärast seda, kui helistas Sisile oma ametilennuki pardalt naastes solidaarsusvisiidilt Iisraeli.

Egiptuse võimud kinnitasid veidi hiljem informatsiooni humanitaarabi jätkusuutlikust liikumisest Gaza sektorisse läbi Rafahi piiriületuspunkti.

"Egiptuse president Sisi ja USA president Biden leppisid kokku humanitaarabi jätkusuutlikus tarnimises Gaza sektorisse Rafahi piiriületuspunkti kaudu," ütles presidendi pressiesindaja Ahmed Fahmy avalduses.

Bideni hinnangul ületavad esimesed abisaadetised Egiptuse ja Gaza piiri kõige varem reedel, kuna piiripunkti tee vajab remonti. Bideni sõnul vastutab ÜRO hädaabi jaotamise eest Gazas.

USA presidendi sõnul hinnatakse pärast esimese abipartii saatmist tulevasi vedusid.

Bideni sõnul mängib abi saatmises otsustavat rolli Gazat kontrolliva äärmusrühmituse Hamasi tegevus.

"Kui Hamas peatab transpordivahendid või ei lase neid läbi, siis abisaadetised kahjuks lõppevad," ütles Biden.

USA president teavitas juba varem päeval, et Iisrael soostus lubama humanitaarabi vaesunud Gaza sektorisse.

"Iisrael nõustus, et humanitaarabi saab hakata liikuma Egiptusest Gazasse," ütles Biden.

Riigipea lisas, et Ühendriigid teevad koostööd partneritega tagamaks veokite üle piiri liikumine esimesel võimalusel.

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ametkond kinnitas samuti abi saatmist blokaadi all olevasse palestiinlaste enklaavi, kuid rõhutas, et üle piiri lubatakse vaid toitu, vett ja ravimeid. Abi antakse tsiviilelanikele Gaza sektori lõunaosas senikaua, kuni see ei jõua äärmusrühmituse Hamasi kätte.

ÜRO hinnangul on Gaza humanitaarabi jaoks vaja 100 veokit päevas

Gaza sektor vajab tohutul hulgal humanitaarabi ehk umbes 100 veokitäit päevas, teatasid kolmapäeval ÜRO esindajad.

"Me peame alustama sellest, et päevas on vaja vähemalt 100 veokit," ütles ÜRO hädaabikoordinaator Martin Griffiths telekanalile CNN.

Griffithsi sõnul oli Gaza humanitaarabivajadus suur juba enne Iisraeli ja äärmusrühmituse Hamasi konflikti.

"Oleme osapooltega pidanud uskumatult üksikasjalikke läbirääkimisi, et jõuda arusaamisele ja kokkuleppele selles, milline näeb välja abiprogramm Gaza lõunaossa," ütles Griffiths.

"Esiteks peab meil olema kindlus, et suudame iga päev korduvalt ja usaldusväärselt tegutseda," ütles Griffiths.

"Teiseks peame suutma seda teha nii, et abi inimesteni turvaliselt jõuaks. Rahvusvaheline humanitaarõigus on olemas põhjusega. See nõuab inimestelt valikuid selle kohta, kus nad saavad turvaliselt viibida. Ja see nõuab meilt kõigilt selle ohutuse tagamist ja humanitaarabi andmist kogukonnale nendes kohtades, mida nad turvaliseks peavad," sõnas ametnik.