Nagu varasemad Lähis-Ida sõjad, võib ka möödunud nädalal puhkenud Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt kahjustada maailmamajandust ning isegi viia langusesse, kui konflikti satub veel rohkem riike.

See oht on reaalne, sest Iisraeli armee valmistub vastuseks terroristliku rühmituse rünnakule tungima Gazasse. Hamasi rünnaku ja Iisraeli jätkuvate õhurünnakute ohvrite arv Gazas ulatub juba tuhandetesse. On murettekitavaid märke, et Hamasi toetav Liibanoni ja Süüria relvarühmitus liitub võitlusega.

Teravam eskaleerumine võib viia Iisraeli otsesesse konflikti Iraaniga, mis on Hamasi relva- ja rahatarnija, mille USA ja Euroopa Liit on nimetanud terroristlikuks rühmituseks. Sellise stsenaariumi korral võib Bloomberg Economicsi hinnangul nafta hind tõusta 150 dollarini barrelist ja globaalne majanduskasv langeda 1,7 protsendini ning see tähendaks majanduslangust, mis vähendaks maailma toodangut umbes ühe triljoni dollari võrra.

Loomulikult ei ole sellised kõrvalmõjud pärast möödunud nädala inimtragöödiat esiplaanil. Suurem osa mõlema poole hukkunutest on tsiviilisikud. Hamas on röövinud kakssada Iisraeli pantvangi. Raketid ja kavandatav maapealne rünnak ähvardavad enklaavis lõksu jäänud ja põgenemisteedeta palestiinlaste elusid. Hävingutega kaasnevad emotsionaalsed pinged ja see muudab sõjalise eskaleerumise tõenäolisemaks.

Konflikt Lähis-Idas võib raputada kogu maailma, sest see piirkond on oluline energiatarnija ja peamine laevatee. Kõige selgem näide on 1973. aasta Araabia-Iisraeli sõda, mis tõi kaasa naftaembargo ja aastatepikkuse stagflatsiooni tööstusriikides. Teiste selle regiooni konfliktide mõju oli piiratum, isegi kui inimohvrid olid suured.

Maailmamajandus on praegu kergesti haavatav. See on ikka veel taastumas inflatsioonipuhangust, mida süvendas Venemaa sissetung Ukrainasse eelmisel aastal. Uus sõda selles energiatootmispiirkonnas võib inflatsiooni taas esile kutsuda. Laiemad tagajärjed võivad ulatuda uutest rahutustest araabia maailmas kuni järgmise aasta presidendivalimisteni USA-s, kus bensiini hind on valijate meeleolu jaoks võtmetähtsusega.

Kõik need võimalikud mõjud sõltuvad sellest, kuidas sõda lähinädalatel või -kuudel areneb. Bloomberg Economics on uurinud tõenäolist mõju ülemaailmsele majanduskasvule ja inflatsioonile kolme stsenaariumi korral.

Kolm stsenaariumi, kuidas Iisraeli ja Hamasi konflikt võib areneda

Esimese puhul piirdub sõjategevus suures osas Gaza ja Iisraeliga. Teise stsenaariumi puhul kandub konflikt üle naaberriikidesse, nagu Liibanon ja Süüria, kus asuvad võimsad Teherani toetatud relvarühmitused – sisuliselt muutub see Iisraeli ja Iraani vaheliseks asendussõjaks. Kolmas võimalus hõlmab eskaleerumist otseseks sõjaliseks kokkupõrkeks kahe piirkondliku vaenlase, Iisraeli ja Iraani vahel.

Kõigil neil juhtudel on mõju sama: kallim nafta, kõrgem inflatsioon ja aeglasem majanduskasv, kuid suurusjärk on erinev. Mida laiemalt konflikt levib, seda rohkem muutub selle mõju pigem ülemaailmseks kui piirkondlikuks.

Allpool vaatleme kolme stsenaariumi mõju ülemaailmsele majanduskasvule ja inflatsioonile, sõltuvalt sellest, kuidas Iisraeli ja Hamasi konflikt võib areneda. Võrdluseks on võetud 2014. aasta Gaza sõda, 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni sõda ja 1990-1991. aasta Pärsia lahe sõda.

Loomulikult on tegelikud riskid ja võimalused laiemad ja keerulisemad, kui need stsenaariumid suudavad kajastada. Isegi kitsaid majanduslikke põhjuse-tagajärje ahelaid on viimaste aastate volatiilsuse tingimustes raske prognoosida ja sõdu on palju raskem ennustada. Siiski peaksid need stsenaariumid vähemalt aitama suunata mõtlemist võimalike tulevaste arengute üle.

Stsenaarium 1: konflikt piirdub Gazaga

2014. aastal andis Hamasi poolt kolme iisraellase röövimine ja mõrvamine tõuke Gaza maismaainvasioonile, mille käigus hukkus üle 2000 inimese. Võitlus ei levinud Palestiina territooriumist kaugemale ning selle mõju naftahinnale ja maailmamajandusele laiemalt oli vaoshoitud.

Möödunud nädala hukkunute arv on juba suurem. Siiski oleks praeguse konflikti üks võimalik arengusuund sisuliselt selle traagilise loo kordumine koos USA sanktsioonide rangema jõustamisega Iraani nafta suhtes.

Teheran on sel aastal suurendanud oma naftatoodangut 700 000 barreli võrra päevas, kuna vangide vahetus ja varade külmutamine andis märku suhete sulamisest USA-ga. Kui need barrelid USA surve all kaovad, tõuseb nafta hind Bloomberg Economicsi hinnangul kolm-neli dollarit.

Selle stsenaariumi mõju maailmamajandusele oleks minimaalne, eriti kui Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid kompenseeriksid Iraani barrelite kadumise oma vaba tootmisvõimsusega.

Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekul Marokos antud intervjuus ütles USA rahandusminister Janet Yellen, et ta ei näe praeguses konflikti staadiumis märke "suurtest majanduslikest mõjudest". "On äärmiselt oluline, et kriis ei leviks," ütles Yellen.

Stsenaarium 2: asendussõda

Mis juhtub, kui sõda levib? Hezbollah, Iraani toetatud poliitiline partei ja relvarühmitus, mis on Liibanonis võimas tegija, on juba pidanud Iisraeli vägedega piiril tulevahetust.

Kui konflikt levib Liibanoni ja Süüriasse, kus Iraan samuti relvastatud rühmitusi toetab, muutuks see tegelikult Iraani ja Iisraeli vaheliseks asendussõjaks ja majanduslikud kulud suureneksid.

"Iraan ja Hezbollah jälgivad ja hindavad olukorda," ütleb Iisraeli sõjaväe endine asepeastaabiülem Yair Golan. "Kui Hezbollah liitub kampaaniaga, võib ajastus olla pärast maismaaoperatsiooni algust Gazas."

Sellise eskaleerumise korral suureneks Iisraeli ja Iraani vahelise otsese konflikti tõenäosus, mis tõenäoliselt tõstaks nafta hinda. Lühikese, kuid verise Iisraeli-Hezbollahi sõja ajal 2006. aastal tõusis toornafta hind viie dollari võrra barrelist. Lisaks piiratud sõja stsenaariumist tulenevale šokile saadaks samaväärne samm praegu hinna kümme protsenti kõrgemale, umbes 94 dollarini.

Pinged võivad suureneda ka laiemas piirkonnas. Egiptus, Liibanon ja Tuneesia on kõik majanduslikult ja poliitiliselt stagnatsioonis. Iisraeli vastus Hamasi rünnakule on juba vallandanud protestid mitmes piirkonna riigis. "Araabia tänaval" on tee Iisraeli-vastastest meeleavaldustest valitsusvastaste rahutusteni lühike. Araabia kevade (2010. aastate alguses valitsusi kukutanud protesti- ja mässulaine) kordumine ei ole mõeldamatu.

Selle stsenaariumi puhul on ülemaailmne majanduslik mõju tingitud kahest šokist: naftahinna kümneprotsendiline tõus ja riskide maandamine finantsturgudel sarnaselt Araabia kevade ajal toimunule.

Need kokku tähendavad 0,3 protsendipunktilist majanduskasvu aeglustumist järgmisel aastal (umbes 300 miljardi dollari suurune toodangu vähenemine), mis aeglustaks majanduskasvu 2,4 protsendini. Kui jätta kõrvale 2020. aasta koroonakriis ja 2009. aasta ülemaailmne langus, oleks see kolme aastakümne nõrgim majanduskasv.

Kõrgemad naftahinnad suurendaksid ka ülemaailmset inflatsiooni umbes 0,2 protsendipunkti, mis hoiaks seda kuue protsendi lähedal ja säilitaks surve keskpankuritele, et nad hoiaksid rahapoliitikat rangena isegi siis, kui majanduskasv ei ole piisav.

Stsenaarium 3: Iraani-Iisraeli sõda

Otsene konflikt Iraani ja Iisraeli vahel on vähetõenäoline, kuid ohtlik stsenaarium. See võib olla ülemaailmse majanduslanguse vallandajaks. Naftahinna tõus ja riskivarade langus annaks märkimisväärse löögi majanduskasvule ja tõstaks inflatsiooni veelgi kõrgemale.

"Mitte keegi piirkonnas, isegi mitte Iraan, ei soovi, et Hamasi ja Iisraeli konflikt laieneks piirkondlikuks sõjaks," ütleb Hasan Alhasan, Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi teadur. See ei tähenda, et seda ei juhtuks, eriti kui emotsioonid on kõrgel. "Valearvestuse võimalus on suur," ütleb Alhasan.

Iisrael on pikka aega pidanud Iraani tuumapüüdlusi eksistentsiaalseks ohuks. Teherani sammud sõjalise liidu loomiseks Venemaaga, diplomaatiliste sidemete taastamiseks Saudi Araabiaga ja suhete silumiseks USA-ga on lisanud rahutust.

Iisrael ja USA on saatnud segaseid sõnumeid Iraani kaasosaluse kohta Hamasi rünnakus. "On mõningaid tõendeid, et nad võisid sellest teada," ütles Iisraeli strateegiliste asjade minister Ron Dermer 9. oktoobril. USA ametnikud ütlevad, et neil on tõendeid, et Iraani juhid olid üllatunud, teatas New York Times 11. oktoobril, kuigi nad on kirjeldanud Iraani kui kaasosalist laiemas mõttes, sest ta rahastab ja relvastab Hamasi.

Iisraeli-Iraani vastasseisus "püüaks Teheran tõenäoliselt aktiveerida kogu oma käsundusmaaklerite ja partnerite võrgustikku Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Bahreinis," ütles Alhasan. "Tal oleks pikk nimekiri lääne rasketest ja pehmetest sihtmärkidest piirkonnas, mille hulgast valida."

Selle stsenaariumi puhul suurendaksid suurriikide pinged ebastabiilsust veelgi. USA on Iisraeli lähedane liitlane, samal ajal kui Hiina ja Venemaa on süvendanud sidemeid Iraaniga. Lääne vaatlejad on mures, et Hiina ja Venemaa kasutavad konflikti ära, et juhtida tähelepanu ja sõjalisi ressursse mujalt maailmast kõrvale.

Kuna umbes viiendik maailma naftatarnetest pärineb Pärsia lahe piirkonnast, tõuseksid hinnad hüppeliselt. Iraani-meelsete võitlejate poolt 2019. aastal Aramco rajatistele korraldatud rünnaku kordumine, mis viis peaaegu poole Saudi Araabia naftatarnetest rivist välja, ei ole välistatud.

Toornafta hind ei pruugi neljakordistuda, nagu 1973. aastal, kui araabia riigid kehtestasid embargo vastumeetmena USA toetuse eest Iisraelile tollases sõjas. Kuid kui Iisrael ja Iraan tulistavad üksteist rakettidega, võib nafta hind tõusta sarnaselt sellega, mis juhtus pärast Iraagi sissetungi Kuveiti 1990. aastal. Praeguse palju kõrgema lähtepunkti juures võib selline tõus viia nafta hinna 150 dollarini barreli kohta.

Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide vaba tootmisvõimsus ei pruugi päästa olukorda, kui Iraan otsustab sulgeda Hormuzi väina, mida läbib viiendik maailma igapäevastest naftatarnetest. Finantsturgudel toimuks ka äärmuslikum riskide maandamine.

Sõda võib globaalset inflatsiooni kergitada

Nende arvute sisestamisel prognoosib Bloomberg Economicsi mudel ühe protsendipunkti suurust langust ülemaailmses majanduskasvus, mis viib 2024. aastaks 1,7 protsendini. Maailma majanduslangust on raske määratleda: Hiina-taolise majanduse kiire kasv tähendaks, et otsene majanduslangus on pigem ebatõenäoline. Kuid 1,7 protsenti vastaks kriteeriumidele.

Jällegi, jättes välja koroonapandeemia ja ülemaailmse finantskriisi šokid, oleks see ka halvim majanduskasv alates 1982. aastast ehk ajast, mil USA föderaalreserv tõstis intressimäärasid, et ohjeldada inflatsiooni 1970. aastate naftašoki tõttu.

Sedavõrd suur naftahinna šokk nurjaks ka ülemaailmsed pingutused hindade ohjeldamiseks. Järgmisel aastal oleks inflatsioon maailmas 6,7 protsenti. USA-s jääks FED-i kahe protsendi eesmärk kättesaamatuks ja kallis bensiin oleks takistuseks president Joe Bideni tagasivalimiskampaaniale.

Sünge väljavaade

Suur ohvrite arv Iisraelis suurendab verise kättemaksu ja piirkondliku sõja tõenäosust. Tõenäoliselt kaldutakse siiski pigem piiratud konflikti poole, mis toob kaasa suuri inimkannatusi, kuid mille mõju majandusele ja turule on piiratud.

Üks on kindel: lootused stabiilsema Lähis-Ida loomiseks on purunenud. Viimastel aastatel on Saudi Araabia ja Iraani vaheline lähenemine ning Iisraeli ja mitme araabia riigi vahelised rahulepingud – ja väljavaade, et saudid võivad peagi järgida nende eeskuju – suurendanud ootusi, et aastakümneid kestnud konfliktid võivad piirkonnas lõppeda.

Selle asemel seisab piirkond silmitsi uue tulekahjuga. Venemaa sissetung Ukrainasse, USA-Hiina kaubandussõda ja suurenevad pinged Taiwani suhtes näitavad, et geopoliitika on taas majanduse ja turu tulemuste mõjutajaks. Lähis-Idas ei ole see tegelikult kunagi kadunud.