"Tänane julgeolekuolukord nõuab riikidelt täiendavaid investeeringuid riigikaitsesse ja kaitsetööstusesse. Koalitsioonileppega otsustati luua Eestisse kaitsetööstuspark ja laskemoona tootmine, selleks on riik astumas täiendavaid samme kohaliku kaitsetööstuse arengu toetamiseks ja asunud läbi rääkima võimalike asukohtade osas kohalike omavalistustega," ütles kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Kaitseministeerium on teinud esmase analüüsi võimalikest asukohtadest koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Sõelale jäi viis asukohta.

"Järgmise sammuna hakkame kohalikele omavalitsustele oma analüüsi ja mõtteid tutvustama. Meile on olulised pargi pindala, ohuala, logistika ja energiaühenduste olemasolu ja lähedus tööjõule," sõnas Sirp.

Arvestada tuleb pargi pindalaga 50 kuni 100 hektarit, mida ümbritseb ohuala, lisaks peab park asuma piisavalt lähedal kaubasadamale või raudteele.

"Soovime teada kohalike omavalitsuste arvamust tööstuspargi ja asukoha sobivuse kohta. Lisaks tuleb arutada sobivat planeerimisliiki ja kuidas tööstuspark omavalitsuse planeeringutega kokku läheb," selgitas Sirp.

Tööstuspargi rajamisel võiks piirkonda tekkida ca 100 töökohta kahe ja kolme ettevõtte peale.

"Kaitsetööstuspargi rajamine võib võtta 2-2,5 aastat, aga tahame liikuda nii kiiresti kui võimalik," sõnas Sirp.

ERR.ee kirjutas augustis, et moonatootmise käivitamiseks Eestis võib kuluda aastaid. Ettevõtjad nii kodumaalt kui välismaalt tunnevad huvi mõtte vastu toota Eestis laskemoona.

"Me ei ole hakanud siin tõmbama mingeid punaseid jooni, et see on see moon, millest me räägime ja teistest me ei räägi. Üldine hoiak on see, et see võiks olla moon, mida on võimalik turupõhiselt toota ja müüa mitte ainult Eestis, vaid laiemalt," rääkis Sirp toona.

"See võib olla see moon, mida on täna sõjas Ukrainas väga palju vaja – miinipildujamoon, suurekaliibriliste suurtükkide moon, aga see võib olla ka midagi muud. See võib olla ka autonoomne täppismoon. See ongi see, mida me püüame ettevõtjatega koos välja selgitada – millel oleks perspektiivi Eesti kui tööstuse asukohamaa seisukohast," selgitas erinõunik.

Kaitsetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe kinnitas, et ettevõtjad on moonatootmisest huvitatud. Samas tõdes Koidumäe, et olulised on pikaajalised lepingud ning Eesti enda vajadused ei ole piisavad, et tehas ära tasuks. Seepärast on oluline, et moona saaks müüa ka välisriikidele.