"Plaanitava suure kaitsetööstuspargi arendamine on töös, aga see võtab riigi eriplaneeringu protsessist tulenevalt rohkem aega, mistõttu pakume ühele kaitsetööstusettevõttele võimalust rajada oma tootmine Ämarisse, kus saaks juba hiljemalt 2025. aasta alguses alustada lahingumoona tootmist," ütles RKIK-i peadirektori asetäitja Katri Raudsepp neljapäeval. Tema sõnul on Ämaris selle tarvis olemas 6200 ruutmeetri suurune ala, mis on varustatud kaitsevallidega, kus on tagatud julgeolek ja ohutusnõuded ning kuhu ettevõte saab rajada oma kuludega vajalikud tootmishooned.

"Lähinädalatel kuulutame välja valikpakkumise ettevõtetele, kes tahavad ja vastavad tingimustele. See tähendab, et neil peavad olema vajalikud load tootmise alguseks, äriplaan ja see, et nende tegevus mahub relvaseaduse alla. Lisaks peab sellise ettevõtte tegevus toetama Eesti kaitsevõime arengut, peab olema turumajanduslikel alustel ja suunatud ekspordile," kirjeldas Raudsepp pressibriifingul.

Ettevõte peab valikpakkumiseks esitama tegevusplaani. "Tegevusplaani põhjal hindame, kuidas ettevõtja läbi erinevate kriteeriumite Eesti, NATO ja Ukraina julgeolekuplaane toetab," ütles Raudsepp hiljem saadetud pressiteate vahendusel. 

Samas ei saa Ämaris tööd alustav ettevõte loota sellele, et talle oleks kindlustatud Eesti kaitsehangete võitmine, vaid ta peab konkureerima teiste pakkujatega, rõhutas ta.

RKIK-i riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson lisas, et Ämaris tööd alustaval ettevõttel peab olema võimekus täita relvaseaduses sisalduvaid nõudeid ning tal peab olema lõhkematerjali käitlemise luba.

Ettevõttele pakutaval platsil saab samal ajal käidelda maksimaalselt 400 kilogrammi mahus lõhkeainet. Krunt antakse ettevõtte kasutusse viieks aastaks ning ta saab kasutada oma tegevuses ka kaitseväe territooriumil olevaid ladusid.

Raudsepa sõnul ei sea RKIK piiranguid sellele, mis laadi ettevõte võiks Ämarisse tulla või mille tootmisega see võiks tegelda.

"Olles kohtunud erinevate kaitsetööstusettevõtetega, võin öelda, et huvi on olemas: alates laengute tootmisest kuni laskemoona ja õhuründemoonani välja," märkis Raudsepp. Ta rõhutas, et huvi on väljendanud rohkem kui paar ettevõtet.

Pressikonverentsil osalenud kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp rääkis, et Ämari minikaitsetööstusparki saab vaadelda katseprojektina, mille abil uurida, kuidas lahingumoona tootmine Eestis üldse välja näeb ning seega annaks see hea kogemuse suure kaitsetööstuspargi arendamiseks.

Sirbi sõnul jõutaks suure kaitsetööstuspargi rajamisel riigi eriplaneeringu kehtestamiseni alles järgmise aasta augustis ja kui see saab kehtestatud, siis oleks võimalik ehitama hakatagi poolt baastaristut ja ettevõtted enda rajatisi ja tootmishooneid.

"Kõige optimistlikum oleks sealt tootmiseni jõuda pooleteist aastaga, maksimaalselt kiire asjade kulgemise korral 2026. aasta lõpuks," rääkis ta.

Valikpakkumise võitnud ettevõte saab maksimaalselt viieks aastaks enda kasutusse Ämari sõjaväelinnakus ca 6200-ruutmeetrise ala, millele riigi kaitseinvesteeringute keskus tagab tegevuse võimaldamiseks vajalikud kaitsevallid ja kommunikatsioonid. Ettevõtte kohustuseks on kasutusse antavale alale rajada ajutise iseloomuga tootmisruumid ja – tagada toomiseks vajalikud seadmed.

Augustis korraldab RKIK huvitatud ettevõtjatele infopäeva ja  avaldab valikpakkumise tingimused koos hindamiskriteeriumitega Ametlikes Teadaannetes.

Ettevõtjatele pakub projekt huvi

Kaitsetööstusettevõtte Eesti Arsenal juht Jens Haug ütleb, et Arsenalile, aga ka paljudele teistele ettevõtetele pakub kaitseinvesteeringute keskuse projekt kindlasti huvi.

"Loomulikult tootmise ülespanemine on keeruline, kaitsetööstuse tootmine üles panna on palju keerulisem ja kiiresti ja väikesele alale kaitsetööstusettevõtet püsti panna on keeruline. Loomulikult on see problemaatiline, aga eks see kirjeldab praegust olukorda nii kaitsetööstuses, julgeolekus. Nii et hea, et niigi. Ma arvan, see on õige samm ja loodame, et sellest midagi tuleb," ütles Haug.