"Sõnum investeerimiskeskkonna mõttes on, et eraettevõtted tihti nii rutakaid otsuseid ei tee," ütles Võrklaev. "Erainvesteeringute vaates võib riigi peale loota. Riik käitub vastutustundlikult, loob seadusliku raami ja peab sellest kinni."

Võrklaev ei öelnud ka reedel "Terevisiooni" intervjuus selgelt, kas uus õlitehas on kavas enna lõplikku valmimist seisma jätta või siiski käivitada. Ta kordas, et selle käimapanek seaks ohtu keskkonnaeesmärgid ning süüdistas Jüri Ratase valitsust ning Eesti Energia eelmist juhatust vastutustundetus riskide võtmises 2020. aastal.

"Mõned aastad tagasi on raha eraldamise ja investeerimisotsuse tegemisega tehtud vastutustundetud otsused," kordas Võrklaev.

Küsimusele tehase käivitamata jätmisest tulenevate kahjude ning käivitamisel saavutatava kasumlikkuse kohta jättis Võrklaev vastamata, öeldes, et tal pole neid arvutusi kaasas.

Samuti jättis Võrklaev vastamata küsimusele õlitehase ehituse poolelijätmise sotsiaalmajanduslike mõjude kohta Ida-Virumaal.

"Peame otsima lahendusi, kuidas tehas saaks tööle, kuidas 10-15 aasta vaates keskkonnamõjusid vähendada. Et see investeering jääks nulli või muutuks ka kasumlikuks," ütles Võrklaev samas.

Vastuseks küsimusele, kas ta ei usu riigile kuuluva Eesti Energia juhtkonda, kes ütleb, et õlitehase CO2 heidet on võimalik tehnoloogiat arendades aastaks 2030 oluliselt vähendada, ütles Võrklaev: "Usun tänast Eesti Energiat väga."

Võrklaev viitas, et kliimaministeerium, kes pole seni tähtajast üle minnes väljastanud õlitehasele keskkonna kompleksluba, peab loaga paika seadma tingimused, kuidas ja kui pikka aega tehas töötada saaks.

Riigikohus tühistas eelmisel kolmapäeval Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Kohus leidis, et Narva-Jõesuu linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.